Kangesti meenuvad Meie Isa Palve sõnad, kus on öeldud: anna meile meie igapäevane leib. Sellele võiks lisada ka igapäevane mõõt napsu. Kuuldes raadiot, vaadates telerit, siis meie riigi pahupoole kajastus hõlmab eranditult alkohoolikute vägitegude kordasaatmist, mis on tragikoomiliseks etenduseks formuleeritud.
Kas piirangud on ikka piirangud?
Iga nädal tabatakse 100-200 roolijoodikut olenevalt sellest, kas on palgapäevad ja kui tihti lahe taga õhku täis läinud maa pojad ja tütred kodumaale kangema kraami nõrkuse järele tulevad järgi andma.
Kehtestati piirang alkoholi üleviimisele Soome ja teistesse euroriikidesse. Piirang on A-mõistuspärane.
Kas me ei ole aru saanud, mis alkohol inimesega teeb? Kõige paremal juhul jääb inimene purju, kuid enamasti igapäevatarvitajad lähevad selle mõju all lolliks. Seistes provintsilinna kaupluse kassajärjekorras, kus enamasti müüja selja taga on selles artiklis olev kaup, siis lugesin seal ära erinevad margid. Sain neid kokku 107. Kui jõudsin oma järjega müüjani, kes kauba takseeris, siis uuris ta, kas veel midagi. Küsisin, mis teil pakkuda, et te nii lahkelt pärite. Müüja keeras selja minu poole ja osutas sellele riiulile, kus on alkohol.
Eesmärk – täita riigieelarvet
Riigiisad ei mõtle rahvale ega nende tulevikule. Peamine on täita riigieelarvet alkoholiaktsiisiga. Kas nad on kokku lugenud, palju kulub aastas riigil alkoholismi tagajärgede likvideerimiseks raha, inimressurssi, pluss korvamata moraalne kahju nii otsene, kui kaudne, ja muidugi tervis, kus tuhanded inimesed teevad pingutusi, et oma elu päästa, kuid meditsiinil napib raha, sest suur osa kulub end alkoholi tagajärjel vigaseks joonud ja sandistunud inimeste ravimisele.
Kallid riigimehed, kas te ei saa tõesti aru, et see raha, mis riik saab alkoholiaktsiisist, läheb topelt tagasi krooniliste alkohoolikute ravimisele. Olen riigiisadele südamest tänulik, et võeti vastu seadus, mis lubab avalikus kohas alkoholi tarbida. See on ainus võimalus inimesele näidata, kes ta tegelikult on. Ja uskuge mind, kallid avalikus kohas napsutajad, kui te nii teete, siis te teete end teiste ees sõna otseses mõttes avalikult täis. Unustage ära karjäär, hinnatud töökohad ja lugupidamine kaaskodanikelt. Mõistlikul inimesel on alkoholi jaoks teine tähendus. Keegi ei lähe tänavale, pargipingile või kuhu iganes putru sööma!
Doteerige alkoholivabu õllesid, kalja, mahla
Teen ettepaneku riigimeestele: jagage tasuta või doteerige alkoholivaba õllesid, kaljasid, mahlasid jne. Uskuge mind, need on vähem kahjulikud. Need ei tee inimest lolliks ega pane käituma naeruväärselt.
Miks maksab alkoholivaba õlu rohkem kui alkoholiga õlu? Eestis sõditakse küll vähemusrahvaste, samasooliste ja kelle iganes vastu, aga miks ei kuulutata sõda krooniliste alkohoolikute vastu? Parim karistus on kuulutada neile välja pankrot, sest mõistus on neil juba pankrotis.
Karistused roolijoomarluse vastu on 15 aastat samal tasemel. Riigil oleks odavam ehitada šokivangla kroonilistele alkohoolikutele, mitte lasta süütult kannatada oma rahva lastel, eakatel, kus tagajärjed võivad olla korvamatud.
Kuna probleem puudutab kogu Eesti rahvast kas otseselt või kaudselt, siis see on teema, millest võiks kirjutada raamatu või raamatute sarja!
PEETER KOMPUS
