|
|
Ulukitest on arvukus kõrge metsseal ja kährikul, soovitud languses põdral ja peamiselt saari asustaval punahirvel. Eelnevate aastate lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond on hakanud kosuma. |
Karu ja hundi arvukus on kerges, ilvese arvukus aga tugevas langustrendis. Metsnugise ja kopra arvukus on pisut langenud, rebasel oluliselt ning tuhkru, mägra, hall- ja valgejänese arvukus tõusnud. Uue ulukiliigina on Eestis leitud šaakal.
Kõik jahipiirkonnad peaksid üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule.
Põtrade arvukus on langenud
Põdra arvukus on langenud. Seda vähenemist kinnitavad ka 2014. aasta pabulaloendused, mis andsid tihendusindeksiks kuus-seitse isendit tuhande hektari kohta.
Samas oli põtrade küttimine Eestis eelmisel aastal mitte üksnes paari aastakümne, vaid üks kõigi aegade kõrgemaid. 2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis 6532 isendit, neist 262 Jõgevamaal.
Pullide sarvekasvus on kehvem noorte pullide sarvede harunemine. See võib olla tingitud nii inimmõjust asurkonnale kui ka kütitud pullide selekteerimisest.
Põtradega seotud männinoorendike kahjustusi esines 2012. aastal 58 inventeeritud männinoorendikust 10,3 protsendil, kuid 2013. aastal 48 noorendikust 1,3 protsendil.
Seirekuusikuis on kahjustusi märgatavalt vähem varasemaga võrreldes – tuhandest puust sai kahjustusi üks-kaks.
Selleks aastaks soovitab ulukiseireosakond täiskühvelsarvi kandvate pullide küttimisest pigem hoiduda eesmärgiga meie põdraasurkonna looduslähedust suurendada. Kuna kühvelsarvedel on kõrge trofeeväärtus, kipub neid kandvate isasloomade osakaal pidevalt vähenema.
Metssea arvukus on endiselt kõrge, kuid veidi languses. 2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga, neist 992 Jõgevamaal. Kuigi tänavused seireandmed viitavad, et metssea asustustihedus on jätkuvalt kõrgel tasemel ja selle jätkuv langetamine oleks nii põllumajandusele kui ka looduskeskkonnale metssigade tekitatavate ulatuslike kahjustuste riski vähendamiseks hädavajalik. Pealegi oleks mõõdukam asustustihedus võimalike taudipuhangute vältimise ja leviku tõkestamise seisukohast turvalisem.
Metskitsede asurkond taastumas
Metskitse arvukuse suure languse mõjutajaks olid 2010. ja 2011. aasta külmad ja lumerohked talved, kuid nüüd on nende asurkond tasapisi taastumas. Võrreldes eelnenud 2012. aastaga, kasvas metskitsede küttimine 2013. aastal Eestis kokku pea kaks korda, neist Jõgevamaal 428 isendit. Kuigi 2014 on soovitav metskitsede küttimist Eestis valdavalt mõõdukalt suurendada, näiteks Jõgeva- ja Ida-Virumaal, siis Pärnumaal, kus on arvukus väiksem, võiks küttimisest jätkuvalt pigem hoiduda.
2013. aastal registreeriti Eestis seire käigus kokku 58 sama-aastaste poegadega karu pesakonda, 2012. aastal oli neid 62. Eestis kütiti 2013. aastal 38 isendit, neist Jõgevamaal üheksa.
Karu kahjustused mesilates olid 2013. aastal eelnevate aastatega võrreldes olulisel määral suurenenud. Need karud, kes on õppinud mesilates käima, on üksikud spetsialiseerunud isendid ja kahjustuste seos karu piirkondliku asustustihedusega tundub olevat väga nõrk.
Jõgevamaal on viis ilvese pesakonda
Seire andmetel oli 2013. aasta sügisel Eestis vaid 46 ilvese pesakonda, neist viis Jõgevamaal. On usutav, et möödunud aastal siginud emailveste tegelik arv oli Eestis siiski pigem pisut üle kui alla viiekümne. Eelmisel aastal kütiti Eestis 46 ilvest, kuid Jõgevamaa ilvesed jäid puutumata.
Viimasel kahel aastal jälgimisseadmetega varustatud ja jälgitud kolme täiskasvanud emailvese territooriumid on olnud keskmiselt suurusega 200 ruutkilomeetrit.
Ilvese juurdekasvu järsu languse põhjustas metskitse arvukuse järsk halvenemine 2010. aastal, mil emailves ei suutnud enam oma järglasi piisava hulga toiduga varustada. Kui ilvese arvukuse kõrgajal oli isaste territooriumide keskmine suurus 180 ruutkilomeetrit, siis tänavu jälgitavate isaste elualade suurus on keskmiselt neli-viis korda suurem ehk 800 ruutkilomeetrit.
Hunt murrab koduloomi vähem
Eestis on kokku umbes 20 hundikarja, kus sündisid kutsikad. Alates aastast 2011, mil meil oli kokku 31 hundi pesakonda, on hundi arvukus pidevalt vähenenud.
Eestis kütiti eelmisel aastal 78 hunti, neist Jõgevamaal neli.
Hundikari elab oma kindlal territooriumil, kuhu teistel huntidel pole asja. Möödunud suvest saati on loodusemeestel olnud võimalik intensiivselt jälgida kahe hundikarja liikumisi Pärnu- ja Viljandimaal, kuna saatjatega on varustatud karjade juhtemased. Mõlema karja liikumisterritooriumide suurused on vahemikus 700-750 ruutkilomeetrit.
Huntide tekitatud kahjustuste hulk karjakasvatusele on alates 2011. aastast jätkuvalt vähenenud, mis on tõenäoliselt tingitud nende arvu vähenemisest ja samal ajal metskitsede arvukuse suurenemisest.
Eestis oli murdmisjuhtumeid eelmisel aastal 112, kuid Jõgevamaal ühestki huntide murtud koduloomast teada ei antud. Kokku murdsid hundid Eestis 653 lammast ja 17 veist.
Rebast kimbutab kärntõbi
Kõik jälgitavad andmed näitavad rebase arvukuse jätkuvat olulist langust. Peamisteks põhjusteks saab siin pidada raskete talvede tagajärgi koos neil aastatel laialt levinud kärntõvega, mis arvukuse olulisel määral alla viis. Eestis kütiti kokku 4154 rebast, neist Jõgevamaa jahimehed 260 isendit.
Kährikkoera arvukus tõusis pidevalt aastatel 2005-2011 ja on alates 2011. aastast jäänud püsima küllalt kõrgele tasemele, kuigi on väikses languses. Siingi võib sarnaselt rebasega näha seost kärntõve levikuga, mis samuti asurkonna juurdekasvule juba samal aastal kutsikate suurenenud suremuse kaudu mõju avaldab. Eestis kütiti kokku 11 043 kährikut, neist Jõgevamaal 627.
Nii ruutloenduse kui ka jahimeeste hinnangul on halljänese arvukuse pikaajaline langus 2011. aastast pidurdunud ja väljendab viimasel paaril aastal kerget tõusutendentsi. Pikemat aegrida jälgides on aga kõik seirenäitajad siiski jätkuvalt väga madalal tasemel.
Valgejänes on üks vähestest liikidest, kelle ruutloenduse jäljeindeks ja jahimeeste hinnang arvukuse muutuse kohta annavad vastupidise tulemuse. Kui ruutloendus näitab arvukuse kerget langust, siis jahimehed näevad seda olevat pigem tõusuteel.
Eestis kütiti eelmisel aastal 412 hall- ja 104 valgejänest, neist Jõgevamaal vastavalt 20 ja kaks isendit.
2013. aastal jõustus uus jahiseadus, millega muutus ulukiasurkondade kasutamise korraldamisel väiksemaks riigi ja suuremaks jahimeeste ja maaomanike roll. Peamiselt puudutab see sõralisi, kelle küttimismahtude määrad otsustab nüüdsest riigi asemel jahimaa kasutaja ning sealjuures tuleb tal varasemast enam arvestada maaomanike soovidega. Riigi ülesanne on olukorra jälgimine ja jahimeeste, maaomanike ja nende esinduste regulaarne nõustamine ulukiasurkondade kasutuses , ennetamaks võimalikke negatiivseid tagajärgi.
Keskkonnaagentuur avaldas hiljuti aruande ulukiasurkondade seirest ja küttimissoovituse 2014. aastaks. Aruande koostasid Peep Männil ja Rauno Veeroja ulukiseireosakonnast.
KADRI PULK
