Olen ikka öelnud, et ärge kaotage jaanipäeva ja jõulude eel valvsust jälgida, milliseid seadusi riigikogus vastu võetakse. Rahvale kahjulikke otsuseid on sel ajal kergem läbi suruda, sest inimesed on pühademeeleolus ja tähelepanu hajunud. Just nii oli ka seekord. Tänane sotsiaaldemokraatide ja oravate vahevalitsus asus järsult kodukulusid tõstma.
Kütteõli hind kargab taevasse
Just äsja võttis koalitsioon riigikogus vastu seaduse, mis kergitab gaasiaktsiisi kolmel järgmisel aastal 20 protsenti aastas. Viimase tõusuga kokku on reaalne aktsiisi kasv umbes 85 protsenti. Seega on hinnatõus planeeritud koguni mitmeks järgnevaks aastaks. Eesti Gaasi hinnangul mõjutab hinnatõus otseselt 100 000 kodutarbijat ja üle 2000 ettevõtet üle Eesti. Nii puudutab maagaasi hinnatõus iga kolmandat soojusetarbijat Eestis. Võrgutasude tõus tuleb veel lisaks gaasi ja soojuse hinnale. Juba täna on maagaasi aktsiis Eestis poole kõrgem kui näiteks Lätis ja ligi kolm korda kõrgem kui Leedus.
Vähe sellest. Tänase koalitsiooni häältega võeti vastu ka seadus, mis tõstab olulisel määral ka kerge kütteõli aktsiisimäära ja seda üsna oluliselt. Tõus toob kaasa paljudele kodudele toasooja arvete tõusu ligi 38 protsenti, sest plaanis on aktsiisimäära tõsta koguni 350 protsenti. Hinnatõus on tõepoolest arutult suur. Eestis on ju tuhandeid maju, kus selle küttega köetakse.
Näiteks väikeses Kallaste linnas on 76 õliküttega hoonet. Lisaks kodudele on Eestis ligi 200 kohaliku omavalitsuse omandis olevat hoonet, mida köetakse erimärgistatud kütusega töötavate kateldega. See tähendaks nendele omavalitsustele laias laastus ühte miljonit küttekulude kasvu.
Õiguskantsler Indrek Teder juhtis tähelepanu sellele, et plaanitav kütteõli aktsiisimäära tõus toob kaasa ebaproportsionaalselt suure toasooja arvete tõusu.
Rahandusminister Jürgen Ligi ja sotsiaaldemokraadist komisjoni esimehe Rannar Vassiljevi põhjendus selle kohta on küüniline – ärge kütke kodusid kerge kütteõliga, vahetage katlad ja ehitage oma küttesüsteemid ümber. Samas teame, et uuele steemile üleminek pole sugugi odav lahendus.
Mis oleks siis soodne kütteviis, küsisid opositsiooni esindajad minister Ligilt. Vastust ei tulnud, sest soodsat lahendust polegi. Elektriküte, mida aastaid tagasi populariseeriti, on nüüd ju samuti ülikallis. Maakütte investeering on kordi kallim kui ükskõik milline teine küttesüsteem, päikeseenergiat meil talvel nagunii ei jätku. Nagu mainitud, tõuseb jõudsalt ka maagaasi hind. Samuti on briketi ja puude hind laes ning linnades seda ei soovitata. Seega kõik kütteliigid on ühtmoodi kallid. Koalitsiooni põhjendus hinnatõusust on demagoogiline ja lapsik.
Kodukulude suurt hinnatõusu põhjendatakse vajadusega lastetoetusteks raha saada. Seega ühest taskust võtame raha, et teisi lubadusi täita. Tegelikult aga perede kulud hoopis kasvavad, mitte ei vähene, ja lapsetoetuse õilis lubadus lähebki lõpuks küttekulude katteks.
Jooge kus iganes, peaasi, et aktsiis ja käibemaks laekub
Aktsiisimääradest rääkides ei saa mööda minna ka alkoholi hinnatõusust. Jah, tõsi, pahesid tulebki maksustada, aga ka siin peab olema mingi süsteem. Eestis on juba paari aasta eest seadustatud etteulatuvalt alkoholi aktsiisitõus. Lepiti kokku, et neljal aastal järjest tõuseb hind viis protsenti aastas, ulatudes kuni 2016. aastasse.
Nüüd aga nähakse uue seaduse valguses ette, et alkoholiaktsiis kerkib järgmisel aastal 15 protsenti, kõigil järgnevatel aastatel – 2016 kuni 2018 – igal aastal kümme protsenti. Minister ei osanud vastata, miks just see protsent ja mitte mõni teine. Miks seda üleöö muudetakse ja millistel uuringutel põhineb? Selge, et alkohol ei tohiks võrreldes elukallidusega ajas odavamaks muutuda, aga iga hinnatõus peaks olema selgelt põhjendatud ja baseeruma arvutustel.
Täna on aga nii, et eesmärk pühendab abinõu. Mingit selget kaalutletud otsust ja väljatöötamisplaani pole sellele eelnenud. Vastupidi, seaduse seletuses on kirjas, et alkoholiaktsiisi tõstmine on vajalik muude poliitiliste eesmärkide täitmiseks. Ei vaevutagi mingeid põhjendusi otsima ja kirja panema, et lähtutakse rahva tervisest. Rahandusministeerium loodab, et kui järgmisel aastal tõstetakse märkimisväärselt alkoholiaktsiisi, siis kõik tormavad sellel aastal ette ostma ja seetõttu saab aasta lõpus öelda, et vaatamata majanduslangusele eelarve siiski täitus. Tänasele valitsusele on alkoholi tarbimine justkui päästeventiil, millega kergekäelistele poliitilistele lubadustele ja eelarveaukudele raha kombineerida. Eks selleks muudeti ka korrakaitseseadust, mis lubab nüüd igal tänavanurgal otse pudelist viina ja õlut kulistada.
Kõige kiirema hinnatõusuga riik eurotsoonis
Eesti Pank on juhtinud tähelepanu, et aktsiisiotsustega saavutatakse Eestis järgmisel aastal olukord, et hinnatõus saab olema kolm korda suurem kui käesoleval aastal ja seega saab Eestist eurotsoonis jälle kõige kiirema hinnatõusuga riik.
Mäletame veel üsna selgelt riigikogu eelmiste valimiste eel Isamaaliidu lepingut valijaga. Häälte meelitamiseks lubati kodukulud alla viia, mispeale hakkasid need hoopis hüppeliselt kasvama. Lisaks küttekuludele tegi ka elektri hind pöörase tõusu. Aga eks valijagi õpib.
i
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu sotsiaalkomisjon
