Tänavu on esimese poolaastaga uppunud 24 inimest, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga kuue uppunu võrra rohkem. Märkimisväärne on asjaolu, et enamik uppumissurmadest leidis aset suplusperioodi välisel ajal ja kolmandik uppunutest olid alkoholijoobes.
Vaatamata sellele, et ollakse teadlikud vette mineku ohtlikkusest joobeseisundis, kaob sageli alkoholi mõjul ohutunne.
i
Peamisteks uppumiskohtadeks olid järved (kaheksa uppunut) ja jõed (kuus uppunut). 2014. a esimest poolt iseloomustavad enam kui ühe uppunuga paadiõnnetused. Märtsikuus uppusid Peipsi järvele kalastama läinud kaks meest ja aprillis Tamula järvel kolm meest. Tänavust aastat eristab eelmisest paadiõnnetuste olulisus: eelmisel aastal ei olnud veesõidukitega seotud ühtegi surma, tänavu on aga neljas õnnetuses kaotanud elu seitse inimest.
Ujuma või veekogule minnes on vajalik tagada enda ja kaaslaste ohutus. Paadiga veekogule minnes tuleb kõikidel paadisviibijatel alati kanda päästevesti.
Uppumissurma vältimine algab juba kaldalt – kõigil on võimalus säilitada selge mõistus ja korrale kutsuda ka oma sõpru, tuletades neile meelde päästevesti vajalikkust või takistada neid napsuse peaga vette minemast.
Sel aastal on uppunud ka kaks last. Kuueaastane poiss uppus aprillis paadiõnnetuses ja üks viieaastane poiss uppus paar päeva tagasi veepargi basseini. Samuti on viimase nädala jooksul olnud päästjatel väljakutsed mererandadesse, kus lapsed ja noored on kummimadratsi või mängupaadiga merele triivima sattunud.
Lapsi ei tohi veekogude ääres hetkekski tähelepanuta jätta. Kõik täiskasvanud peavad seisma selle eest, et väiksematega vee ääres õnnetusi ei juhtuks. Tähelepanelikkuse ja hoolivusega saab enamus traagilisi õnnetusi ära hoida. Lapsed tasub juba varakult ujumiskursustele saata ja rääkida nendega veekogude ääres varitsevatest ohtudest.
i
Valvega rannad on suplemiseks parimad, kuid ka seal on oluline ohutu käitumine ning hoolivus ja tähelepanelikkus nii enda kui ka teiste suhtes.
INDREK INTS, Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
