Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas nentis Brüsselis Eesti ajakirjanikega kohtudes, et pärast Euroopa Parlamendi valimisi peab kõigepealt selguma, mis saab Lissaboni lepingust, sest kuni see heakskiitu ei saa, pole teada, millised riigid saavad Euroopa Komisjoni liikme koha.
Mis saab Teist pärast Europarlamendi valimisi?
Seda küsimust on mulle esitatud alates 2004. aasta 2. maist.
Pärast Euroopa Parlamendi valimisi pannakse ametisse uus Euroopa Komisjoni president. See peaks selguma juuni keskpaigaks. Siis jääme ootama, mis saab Lissaboni lepingust. Seni tuleb praegusel komisjonil jätkata kohuste täitjana.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Kui Te viimati kevadel Eestis pressikonverentsi andsite, siis rõhutasite, et koalitsiooni püsimine suurendab Eesti usaldusväärsust ja tagab meile hea maine ning tõite näiteks Tšehhi valitsuskriisi. Nüüd on valitsuskoalitsioon lagunenud, mis on saanud Eesti usaldusväärsusest?Kordaksin sama, mida ütlesite. Tšehhi näide tegi uskumatult palju paha. Tšehhi ELi eesistujamaana sai väga hästi hakkama. Sisemised vastuolud kukutasid valitsuse ja sellega sai kahju Tšehhi riik, uued ELi liikmesriigid, EL tervikuna, ka USA uue presidendi Barack Obamaga jäi kohtumine ära.
Praeguses ebastabiilses olukorras, kus peaministrid kohtuvad üsna tihti, on väga hea, et kokkusaamistel käib sama inimene, see tähendab, et on stabiilsus.
Kuid kui erinevatele majanduse stabiliseerimisprogrammidele antakse hinnanguid, siis öeldakse, et Eesti valitsusel on programm. Me ei tea, kuidas nad sellega hakkama saavad, aga neil on see vähemalt olemas. Paljudel riikidel pole mingit kava.
Ansip ja Laar pidavat koalitsioonis püsima sellepärast, et Mart Laarile on lubatud Teist vabaks jääv koht?
Ka see teema on päevakorras alates 2004. aasta 2. maist. Mina sellisest lubadusest ei tea midagi.
Euroala kriteeriumide täitmine ei taga Eestile tegelikult n-ö klubissepääsu. Usute Te Eesti saamist aastal 2011 euroala liikmeks?
Peab uskuma. Euroalaga liitumine tähendab tegelikult kokkulepetest kinnipidamist. Kui kriteeriumid on täidetud, siis vastuseisu liitumisele olla ei saa. Võtmeküsimuseks on jätkusuutlikkus, sest praegu võivad kriteeriumid olla täidetud, kuid mis saab homme? Riigieelarve peab olema jätkusuutlik. Kui on tõestatav, et homme oleme viieprotsendises defitsiidis, siis pole lootust euroalaga liituda.
Euroopas tundub, et majandus on mõningal määral stabiliseerumas. Puudutab see nn vana Euroopat või on ka nn uuel Euroopal lootust, et kõige õudsemad ajad on möödas?
On mõningaid ootusi, et olukord hakkab stabiliseeruma. Euroopa suurima majanduspartneri USA riigiosalusega pangad on hakanud tasapisi kosuma.
Kõigele uusi materjale ja uut tehnoloogiat puudutavale on praegu suur nõudlus. Küsimus on selles, kui palju on tööjõudu ja võimalusi toota.
Varud hakkavad otsa lõppema, tehakse uusi tellimusi. Samas on ettevõtteid, kes sõltuvad mõnest suurest tellimusest ja kelle seis on praegu kehv, nii nagu näiteks laevatööstuses.
Ennustatakse, et enne järgmise aasta algust ei juhtu midagi. Küsimus on selleski, kuivõrd on tegemist soovunelmaga, mida me tahaksime näha. Kõik on väga ettevaatlikud, keegi ei julge prognoosida, kas läheb paremaks või ei.
Mis puudutab Eestit ja Ida-Euroopat, siis meie peaksime vaatama Saksamaad, sest just see riik on Euroopa majanduse mootor. Praegu on seal pilt halb, sest tootmine väheneb.
Kaks aastat tagasi oli Saksamaa maailma kõige suurem tööstustoodangu eksportöör. Ükskõik, mis kusagil toodetakse, tehakse seda enamasti saksa masinatega.
Oleme koos Euroopa Kontrollikojaga arutanud majanduse taastamise paketi üle, et kuhu raha läheb ja mis tulemusi see annab. Igal juhul teatud struktuurimuutused ja teatud muutused omandisuhetes toimuvad.
Julgen väita, et autotööstus ei taastu endisele tasemele kunagi, sest autosid on toodetud liiga palju.
Teised autotööstused vaatavad praegu pingsalt, mida General Motorsiga (GM) tehakse. (GM esitas esmaspäeval New Yorgi lõunapiirkonnakohtule pankrotikaitse taotluse ja saab USA valitsuselt ümberkorraldusteks 30,1 miljardit dollarit ja vastutasuks läheb riigi omandusse 60protsendiline aktsiapakk. Kanada saab 9,5 miljardi eest 12 protsenti, ametiühing 17,5 ja võlanõudjad 10 protsenti aktsiatest – toim.)
GM Europe toodab Opelit, Saabi, Vauxhalli, nende tehased on igal pool üle Euroopa laiali, ka Saksamaal, Opel oli algselt Saksa firma. Läbirääkimised käivad. Saksamaa tahab oma firmat aidata, aga tehaseid on ka veel Belgias, Rootsis, Hispaanias, nende saatus on väga suure küsimärgi all. Tööd on kaotamas 30 000 inimest, kaudne tööhõive ulatub 200 000ni.
Samas on selge, et autotööstuses on hinnanguliselt ületootmine, meil on liiga palju liiga häid autosid, et neid nii ruttu ära visata. Seetõttu oleksid teised autotööstused õnnelikud, kui üks tegija või üks mark turult kaoks.
Millised muutused tulevad jõusuhetes, sest teada on, et Hiina positsioon maailmas tugevneb?
Hiina tugevnemisega kaasnevad tuttavad asjad. Näiteks oli hiljuti ühes Prantsuse ajalehes lugu luksuskaupade tootjast, kes tõi oma tootmise Prantsusmaale ühte väikesse linnakesse, sest Hiinas tööjõukulud samuti suurenevad. Veokulud Hiinast on nagunii suured, nii et seal toota pole enam ratsionaalne. Kui palju see mõjub, ei tea.
Ma soovitan jälgida, nii palju kui üldse Hiinast kirjutatakse. Maavärin tõi välja, et Hiinas on väga suured keskkonnaprobleemid. Väidetavalt peaks Hiina ühel hetkel 17 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKP) aastas keskkonnakaitsele kulutama, et taastada elamiskõlbulik keskkond.
Mida tähendab Eestile maailmamajanduse jõujoonte muutumine?
Kui osa tootmist tuleb tagasi Euroopasse ja sealhulgas ka Eestisse, on see meile šanss. Hiina kasv ja tema integreerumine üldisse majandusse ning koostöö Euroopa ettevõtjatega loob kindlasti uusi võimalusi.
Hiina keelt oleks vaja hakata rohkem õppima, sellest võib palju abi olla. Kuigi tavaliselt leiavad firmad Hiinast inglise keelt valdava esindaja.
Kui suuri muutusi toob Hiina tugevnemine rahamaailma?
Rahvusvaheline valuutafond (International Monetary Fund, IMF) on loodud selleks, et päästa riigid, kelle raha vahetuskurss on ohus. IMFil ei ole enam taolisi riikide päästmise operatsioone nagu omal ajal oli Argentiinas, Türgis.
IMFi nõukogu põhiprobleem on Euroopa, sest siinsed väikeriigid hoiavad oma toolist kramplikult kinni. Juba eelmise sajandi üheksakümnendate aastate keskpaigast oli selge, et kui Euroopas tuleb kasutusele euro, siis on Euroopal laua taga üks koht. Eelkõige olid selle vastu Holland ja Belgia. Seega istuvad kohtumisel endiselt paljud Euroopa riikide esindajad ning just hiinlased küsivad, miks seda vaja on. Ega me ise ka ei saa aru, mis loogika selles on, aga katsuge seda poliitikutele selgeks teha.
Praegu on raha põhiliselt Hiina ja Pärsia lahe riikide käes, samas on nende riikide roll kriisi lahendamisel praktiliselt olematu, nad tahavad kindlasti suuremat rolli.
Hiina on valmis suuremaks ulatuslikumaks koostööks tingimusel, et neid respekteeritakse kui väga suurt tegijat ehk teist jõudu maailmas. See on paratamatult tõsiasi, millega tuleb leppida. USA rahastab oma riigieelarve puudujääki Hiina rahaga, mis omakorda paneb Hiina väga kummalisse olukorda, sest nad sõltuvad Ameerika olukorra taastumisest. Hiina reservid on paigutatud suuresti USA dollarisse ja ta ei saa neid kuidagi ära tuua, sest neid pole kuhugi mujale panna. Ja kui USA dollariga midagi juhtub, siis on Hiina tõeliselt keerulises olukorras. Tervikuna on hiinlased Euroopaga väga koostöövalmid. Hiinlased on üha sagedamini teatanud oma valmisolekust aktsepteerida Euroliidu reegleid, nad on üha rohkem hakanud rääkima, et on vaja kaitsta intellektuaalset omandit, neil on endal kaubamärgid, mida tuleks mujal maailmas kaitsta. Nii et kokkuvõtteks: Hiinast on saamas tõsine tegija.
Hiljuti ilmus Financial TimesŽis üks artikkel, kus väideti, et Hiina on teinud kolm suurt valuutavahetustehingut, millest leht tegi järelduse, et Hiina kaalub oma rahvusliku valuuta jüaani konverteeritavust. See tähendab, et osa reserve võib hoida ka Hiina rahas. See muudab rahamaailma täielikult.
iii
HELVE LAASIK
