|
|
Laupäeval peeti Põltsamaal Eesti vabadusvõitlejate XXII kokkutulek, kus kohtusid rohkem kui nelisada sõja-aastatel Eesti vabaduse eest võidelnud meest. Külalistena osalesid kokkutulekul ka eestlaste võitluskaaslased Lätist ja Soomest. |
Kokkutulek algas pärgade asetamisega Vabadussõja mälestussamba jalamile. Ürituse korraldaja, Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse juhatuse esimees Arnold Kull meenutas oma sõnavõtus Vabadussõja võitnud sõjamehi ning Teises maailmasõjas võidelnud vabadusvõitlejaid. “Põltsamaal loodi Kaitseliit 1918. aasta 26. novembril,” rääkis Arnold Kull kokkutulnutele. “Kaitseliitu astus sada noormeest, neist 82 olid Põltsamaa reaalgümnaasiumi õpilased. Vabaduse eest võitlema läinud koolipoistel tuli esimene lahing vastu võtta juba 1919. aasta jaanuari algul. Põltsamaa ja Jõgeva vahel, Aidu, Vägari, Kose ja Kõpu külade vahelisel põllul tungis viiekordses ülekaalus vaenlane peale kolm korda, kuid kiviaiad ja -hooned andsid hea võimaluse peatada üle suurte lagedate väljade tungiv vaenlane ning 4. jaanuaril pistsid punased sõna otses mõttes põgenema.”
Tamm Konstantin Pätsi istutatud puu kõrvale
“Me seisame Põltsamaa vabadussamba jalamil, et mäletada neid vapraid sõjamehi, meie vanaisasid, tänu kellele võideti Vabadussõda. Samuti mälestame Teises maailmasõjas võidelnud vabadusvõitlejaid, kes langesid Eesti vabaduse eest. Mälestame neid kui Eesti Vabariigi kaitsjaid ja meie kodu loojaid, tänu neile võime meie nüüd elada vabas Eestis,” ütles Arnold Kull.
Vabadussambale asetasid pärjad Eesti Vabadusvõitlejate Liit ning Eesti vabadusvõitlejate ja sõjameeste piirkondlikud ühendused, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja külalised Soomest.
Üritus jätkus vabadusvõitlejate tamme istutamisega Konstantin Pätsi tamme kõrvale. Riigivanem Konstantin Päts külastas Põltsamaad 1936. aastal, kui linn tähistas oma kümnendat sünnipäeva. Visiidi ajal istutas ta Vabadussamba platsile tamme. Vabadusvõitlejate tamme istutasid Arnold Kull, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev ning Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Tamme pühitses EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer. “Vabadusvõitlejate tamm seisku siin vabaduse, ühtehoidmise ja teineteisemõistmise märgina,” ütles Markus Haamer.
Kokkutulek Põltsamaa lossihoovis
Seejärel liikusid kokkutulekust osavõtjad rongkäigus üle lipuehtes Suure silla Põltsamaa Niguliste kirikusse, kus toimus langenute mälestuseks jumalateenistus. Rongkäiku juhtisid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, rahvuslippe kandsid Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajad. Osavõtjate nimel asetati pärg ka Põltsamaa represseeritute mälestusmärgile ning postkontori juures mälestati 1941. aasta suvesõjas langenud põltsamaalasi.
Jumalateenistuse järel jätkus üritus Põltsamaa lossihoovis. Kokkutuleku lipu heiskasid Arnold Kull ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu aseesimees vanemleitnant Tiit Põder.
Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdatud tule tõi lossihoovi Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse liige Ants Nurk, keda saatsid Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esindajad. Kokkutuleku tule süütas Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere.
Avakõnes meenutas Arnold Kull, et esimesed endiste sõjameeste kokkusaamised toimusid samuti Põltsamaa lähistel. Adaveres toimusid nii 1989. aasta 22. juunil peetud XIV Vabadusristi päev, kus 300 osavõtja hulgas oli ka 18 Vabadusristi kavaleri, kui ka 1991. aasta 21. septembril toimunud esimene Eesti vabadusvõitlejate kogunemine, mille eesmärgiks oli üleriigilise ühenduse loomine. “Eesti Vabadusvõitlejate Liit asutati 1992. aastal Tartus ning samal aastal toimus Adaveres esimene kokkutulek,” ütles Arnold Kull. “Neid kokkusaamisi aitasid läbi viia Adavere ühismajandi julged juhid Vello Kaselo ja Viktor Meister, kes oskasid hinnata kättevõidetud priiust.”
Tuleb kaasata isamaaliselt mõtlevaid noori
“Me elasime läbi kõik koledused – kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas tööpataljoni alandusi, kellest said metsavennad,” jätkas Arnold Kull. “Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga jäi. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti taas vabaks sai ning selgus, et me polnud asjata võidelnud oma riigi eest. Me ei kahetse kannatusi, sest me näeme, et võitlusi pole asjata peetud. Eesti on vaba ning vabadusvõitlejate osa selles on arvestatav. Koos noortega võime näha oma ideede täitumist. Samas peame ka tänasel päeval olema valvsad, sest teame, milline on olukord Ukrainas. Meie idanaabriks on riik, kes ei lase kunagi unustada minevikus läbielatud õudusi.”
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev kutsus oma sõnavõtus üles kaasama vabadusvõitlejate organisatsioonide tegevusse noori isamaaliselt mõtlevaid inimesi. “Algaastatel oli liidul üle nelja tuhande liikme, tänaseks on see arv langenud 1100-le,” rääkis Gunnar Laev. “Sõjas käinuid on liidu liikmetest 70 protsenti, ülejäänud on noorliikmed, kes jagavad meie aateid ning on tõotanud jätkata organisatsiooni püstitatud suundadel. Vananemine on loomulik protsess, mis kaasneb kõige elavaga, seda me muuta ei saa. Kuid me saame teha kõik meist oleneva, et organisatsioon, mille oleme loonud, jätkaks ka siis, kui meid enam ei ole. Selleks kaasakem oma organisatsioonide tegevusse nooremaid isamaaliselt mõtlevaid inimesi ja elu läheb edasi. Eesti rahvas peab olema valmis ise oma riiki kaitsma, kui olukord seda nõuab. Praeguses rahvusvahelises olukorras, mis paljuski meenutab Teise maailmasõja eelseid sündmusi, on see eriti tähtis.”
Iga päev ja iga tund tuleb vabaduse eest seista
Kaitseliidu ülem Meelis Kiili tänas vabadusvõitlejaid senitehtu ja veel tehtava eest. “Isamaalisust, kodumaarmastust ja vabadust väljendatakse küll sõnadega, aga mõõdetakse tegudega,” ütles brigaadikindral osavõtjatele. “Julgen öelda, et see rahvas, kes omab ajalugu ja minevikku, kes kirjutab oma ajalugu läbi oma tegude, sellel on tulevikku. Teie olete läbi oma elu, tegemiste, tahte ja ohverduste andnud Eestile nii palju, see on loonud vundamendi Eesti vabadusele. Luban teile, et seda vundamenti, mille teie olete vabadusele rajanud, kannavad nooremad põlvkonnad edasi ja me hoiame vabadust. Kaitseliidu ülemana tänan teid kõiki selle eest, mida olete tänaseni teinud ja mida te teete veel edaspidi.”
Ka Meelis Kiili tuletas meelde Ukrainas toimuvat. “Rõhutan: iga päev ja iga tund peame oma vabaduse eest seisma. Me näeme, mis toimub Ukrainas, me näeme, et tänane Venemaa ei austa riikide vabadust ja inimeste tahet. Seetõttu on meie kohus olla kindel oma tahtes, sest kindlameelne rahvas hoiab ja väärib vabadust.”
Sõnavõttudega esinesid ka Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, kes tänas vabadusvõitlejaid, et nad on rasketel aegadel hoidnud kõrgel Põltsamaal sündinud Eesti lippu, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, Riigikogu liige Margus Tsahkna, külalised Lätist ja Soomest ning paljud teised. Rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe luges ette Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami pöördumise ning ette kanti ka kaitseminister Sven Mikseri tervitus kokkutulekul osalenutele.
Järgnenud kontserdil esinesid Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor, Võru sõjameeste ühenduse ansambel, Tartu vabadusvõitlejate meesansambel, Põltsamaa kultuurikeskuse ja Pajusi rahvamaja kollektiivid jpt.
i
MATI ALEV
