Tuhat tänu kõigile osalistele imeilusa peo eest! Liialdamata võib öelda, et see pidu tõesti puudutas meid. Nähtamatu side, mille loovad ühine laul, tants ja pillimäng, on praegu selgesti tuntav. Nii, nagu tantsupeol ühendas kogu Kalevi staadioni tantsuvägi ja publik omavahel käed, nii oleme täna, peo lõppedes, üksteisele lähemal. Just nii mõjus rahvapidu, mis kandis ilusat ja lihtsat mõtet. Hoidkem siis seda tunnet alles ka pidudevahelistel aastatel.
Palju polemiseeriti selle peo eel laulu- ja tantsupeo olemuse üle. Kõige parema vastuse kahtlejatele andsite teie, kümned tuhanded esinejad ning peoplatsid ääreni täitnud pealtvaatajad! Oma kohalolekuga ütlesite selgelt: pole olemas paremat kohta lauluväljakust, kus suurepärases ettekandes esitada ja kuulata meie koorimuusika pärleid. Pole paremat sündmust tantsupeost, kus elada kaasa meie tantsujuhtide loomingule ja selle meisterlikule esitusele.
Ent praegu, rõõmustades kordaläinud peo üle, ei saa me unustada tagalat. Need on pered, keda peab tänama kannatlikkuse eest pikkadel kuudel, kui teie lähedased olid koori- või tantsuproovides. Perekondade toetuse ja mõistmiseta ei oleks seda pidu sellisel kujul sündinud.
Laulu- ja tantsupidu on kogu Eesti kogukonna pidu ning kõige parem kaasamise näide ehk isegi terves maailmas. On raske Eestist leida inimest, keda lõppenud pidu ka kaudselt ei oleks puudutanud. Riigi ülesanne on tagada, et traditsioon säiliks ning koht UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas kohustab meid selleks. Samas ei saa ära unustada, et traditsiooni kestmajäämine sõltub eelkõige vabatahtlikkusest. See on meie endi vaba valik, millisena tahame laulu- ja tantsupidusid näha aastakümnete pärast. Viie aasta pärast on laulupeotraditsioon 150 aastane. Aitäh kõigile, kes tegid sellest peost tõelise peo!
Laulu- ja tantsupidu on lõppenud, kohtumiseni juba kolme aasta pärast, noorte laulu- ja tantsupeol 2017. aasta suvel.
URVE TIIDUS, kultuuriminister
