Kumb on töötavale lapsevanemale parem, kas leida oma poolteiseaastasele lapsele koht lapsehoius või oodata üle aasta lasteaiajärjekorras? Lapsevanema jaoks on kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu elementaarne eeldus ju vähemalt selle olemasolu ehk et ta ei peaks enam kui aasta järjekorras viibima või lasteaia uue hoone valmimist ootama. Samas just seda peavad praegu taluma tuhanded vanemad. Seetõttu on probleem leidnud ühe lahenduse näiteks eralapsehoidudes. Viimase viie aasta jooksul on lapsehoidude arv Eestis kahekordistunud. Praeguseks on neid 295 ja natuke alla üheksa protsendi moodustavad seal 1,5-3-aastased lapsed. Pahatihti on aga eralapsehoidude hinnad üsna krõbedad.
Kuna lasteaiakohtade nappuse probleem on kestnud juba aastaid, siis on haridus- ja teadusministeerium tulnud välja lahendusettepanekuga muuta koolieelse lasteasutuse seadust ja anda ka kohalikele omavalitsustele õigus luua 1,5-3-aastastele lastele hoiuvõimalusi, kuhu oleks lapsevanema nõusolekul võimalik lapsi panna. Lapsevanema nõusolek on oluline, sest lapsehoidu ei saa peale suruda ning laste olukord ei tohi valikuvõimaluse suurendamisel halvemaks muutuda.
Kohustus pole realiseerunud
Omavalitsustel on kohustus tagada kõigile poolteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses, kuid samas teame, et tegelikkuses pole see kohustus alati realiseerunud. Lasteaiakoha asemel pakutakse paljudele nõrka lohutust koha näol lasteaiajärjekorras. Järjekord ei aita last, ei rahulda vanemaid ega ? nagu näitab kohtupraktika ? ka kohalikke omavalitsusi.
Mullu ootas oma kohta lasteaias kokku peaaegu 5400 poolteise- kuni kolmeaastast last! Rahvaarvu kasvu tõttu ei suuda praegu oma kohustust täita 21 kohalikku omavalitsust. Suurim probleem on just väikelastega. Peaaegu kõigil nelja- kuni kuueaastastel on lasteaiakoht, kuid noorematest on see vaid 76 protsendil.
Tuhandetele lapsevanematele tähendab see töölenaasmise edasilükkamist, suuri väljaminekuid, et tasuda lapsehoidjatele, teinekord keerulist logistikat, kelle juurde laps seekord jätta.
Probleemi tausta kirjeldab ka statistika, mis näitab, et aastatel 2008-2012 kahekordistus kuni kuueaastaste laste arv 11 omavalitsuses. Niisugustes tingimustes pole mõeldav, et hakatakse kohe rajama suurel hulgal uusi lasteaedu, vaid lahendus peab olema tunduvalt paindlikum. Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt sünnib aastatel 2014 ? 2016 ligikaudu 14 000 last aastas, samas väheneb laste sündide arv 2018. aastaks ligikaudu 1000 võrra. Seetõttu on oluline, et vajalikud muudatused koolieelse lasteasutuse seaduses ei jääks hiljaks ja kohalikud omavalitsused saaksid olla lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomisel paindlikud ? lähtudes perioodil, mil eelkooliealiste laste arv suureneb, just perede vajadustest.
Lahendus ongi lubada ka omavalitsustel oma lapsehoidusid luua. Täna seadus seda ei luba, kuigi keegi ei keela neil eralasteaedadele või -hoidudele omapoolset toetust maksmast, et omavalitsuste elanikel oleks last kellegi hoolde jätta. Samas on see nii omavalitsusele (kui ka lõpuks maksumaksjale ja lapsevanemale) tihti kulukam lahendus kui oma lapsehoiu loomine ja ülalpidamine. Omavalitsustele oleks lapsehoidude loomine kiirem ning odavam, ning elu on näidanud, et lapsevanemad eelistavad seda alternatiivi lasteaiajärjekorras ootamisele.
Põhjamaades tavaline praktika
Selline praktika on tavaline Põhjamaades, kus seaduslikul tasandil on kohalikule omavalitsusele juba ammu antud alushariduse ja lapsehoiu võimaldamisel paindlikud võimalused. Seal ei piirdu omavalitsuse antav teenus ainult lasteaiaga, vaid väärtustatakse ka lapsehoidu või pere päevahoidu. Erinevaid lapsehoiu vorme kasutataksegi eelkõige piirkondades, kus on positiivne iive ja siseriiklik ränne. Nii omavalitsused, riik kui ka lapsevanemad peavad seal oluliseks, et pikkade järjekordade asemel saaks vanematele pakkuda kiiret ja sobivat lahendust lapsehoiu korraldamiseks.
Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis tagab kohalik omavalitsus, et lapsehoid lapsevanemaile võrreldes lasteaiakohaga oluliselt kulukam ei oleks. Kohalikud omavalitsused pakuvad väikelastele munitsipaalhoidu lasteaedade juures või lepivad kokku eralasteaia või lapsehoiuteenuse andjatega selle rahastamise mahus.
Võrdluseks: täna võib Eesti kohalikes omavalitsustes, kus napib lasteaiakohti, olla eralapsehoiu tasu võrreldes lasteaiaga kuni kümnekordne. Koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuse jõustudes ei tohi lapsevanema osalustasu lapsehoius, kui see asendab lapsevanema nõusolekul lasteaiakohta, ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast.
Põhjamaades nõustavad lapsehoide kohalikud lasteaiad, kus on nii õpetajatel kui ka juhtidel kõrgem pedagoogiline pädevus. Eestis omavalitsuste juurde loodavatel lapsehoidudel on täpselt sama võimalus, sest nagunii peab omavalitsus pidama kuni 7-aastastele ka lasteaeda.
Lapsehoiukohad tulevad kiiremini väiksema kuluga
Võrreldes seni kehtiva regulatsiooniga, ei suurenda hoiukohtade loomine 1,5-3-aastastele lastele omavalitsuse kulusid. Lapsehoiu pakkumine on omavalitsusele odavam kui lasteaiakohtade loomine. See eeldab olemasolevate võimaluste paremat kasutamist.
Loomulikult tahavad omavalitsused veelgi suuremat paindlikkust ning muu hulgas ka seda, et munitsipaallapsehoiu olemasolul poleks vanemal õigus nõuda lasteaiakohta, kuid see pole enam mõistlik. Võimalusel ja lapsevanema soovi korral peab laps saama siiski lasteaeda.
Samuti on paljud partnerid osutanud, et lapsehoiukoht ei pruugi olla sama mitmekesine kui lasteaiakoht. Vanemate laste puhul võib see tõesti nii olla. Sel põhjusel piirataksegi selle pakkumise õigust kolmanda eluaastaga, edasi peaks laps saama lasteaeda. Kindlasti ei maksa lapsehoidu demoniseerida ? tuhanded lapsed käivad seal juba praegugi. Nagu on paremaid ja halvemaid lasteaedu, on ka paremaid ja halvemaid hoide ? see on ka põhjus, miks peab kindlasti alles jääma lapsevanema valikuõigus.
Lapsehoiuteenust ei või pakkuda suvaline inimene, tal peab olema vastav kutsetunnistus ning teenus peab vastama standardile. Lapsehoidjal peavad olema teadmised ja oskused, kuidas toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut. Täpselt samu arenguaspekte rõhutab ka koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava laste arengu toetamisel lasteaias.
Riik toetab hoiukohtade loomist
Riik aitab seaduseelnõu jõustumisel kaasa hoiukohtade loomisele. Näiteks kavandab sotsiaalministeerium toetada 1200 hoiukoha loomist Euroopa Sotsiaalfondist ca 6,5 miljoni euroga, millele lisanduks omavalitsuste 30-protsendiline omaosalus. Samuti kavandab siseministeerium meetmeid vajaliku taristu loomiseks 34 miljoni euro ulatuses. Eesmärk on luua juurde kokku 3200 uut lasteaia- ja hoiukohta.
Seadusemuudatustega seotud küsimusi on arutatud kohalike omavalitsuste, lapsevanemate ja lasteaedade esindajatega juba kolm aastat ning loodame, et antakse roheline tuli ka nende muudatuste elluviimiseks. See rõõmustaks ja toetaks nii lapsi kui ka nende vanemaid, aitaks ühildada nii töö- kui pereelu. Selle eesmärgi poole püüdlemine on ju riigi kohustus.
TIINA PETERSON, haridus- ja teadusministeeriumi elushariduse peaekspert
