Kui haridustee on pooleli jäänud ja oskusi napib, siis võib olla tõeline vägitegu kaitsvate koduseinte vahelt välja saada. Või kuhu ongi sellistel noortel minna? Miks mitte alustada ametiõpinguid Tartu kutsehariduskeskuses!
“Ei töötanud ega õppinud,” tunnistas Sander Merivee, kes mõne aasta eest küll pagar-kondiitri erialal õpinguid alustas, kuid kooli pooleli jättis. “Nüüd mõtlesin, et aastaga saan kutse kätte, võiks tulla,” rääkis ta.
Anne Maran oli kodus asja pärast, kasvatas last. “Aga siis üks sõbranna, kes ka siin koolis õpib, soovitas, et uuri oma võimalusi,” jutustas Maran, kuidas ta tee kutsehariduskeskusse leidis ning ei kahetse oma koolitulekut põrmugi. “Oleks kohe rohkem õppida tahtnud,” tunnistas tarmukas neiu.
Eve Annuki ja Maarja Kattai leidis üles aga karjäärinõustaja Piret Aruniit. “Polnud nagu tulevikuplaane, aga siis Piret helistas ja ütles, et tule kooli,” meenutas Eve Annuk, kes oli läbinud karjääriõppe kursuse ja nii nõustaja Piretile silma jäänud.
Nüüd, vaevalt aasta hiljem tegid noored abikokad edukalt kutseeksami ja neid ootab ees kutsehariduskeskuse lõpuaktus. Enamgi veel, neljal vastsel kutsetunnistusega abikokal on ka tööpakkumised taskus ning tulevik paistab hoopis kindlam.
“Ma ei oleks mõelnudki kuhugi ennast pakkuma minna,” tunnistas Sander ja lisas, et mingi diplom võiks ikka käes olla. “Mingid oskused peaksid olema, et tööle kandideerida,” arvas ka Anne Maran.“Kodus võib ju söögitegemisega hakkama saada, aga tööleminekuks peab oskusi rohkem olema.”
Ja abikokale vajalike oskuste õppimine oligi lühikese, vaid aastase kutseõppe sisu. “Aastaseks õpinguks on noortel ennast kergem motiveerida,” tõdes karjäärinõustaja Piret Aruniit ning lisas, et kellele õppimine meeldima hakkab, saab ju jätkata pikemal õppekaval.
Just seda võimalust kavatseb kaaluda Eve Annuk.“Tahaksin pagar-kondiitriks õppida,” tunnistas ta, sest küpsetamine meeldib talle väga.
Sander Merivoo ja Anne Maran lähevad aga tööle. “Praktikakohtade otsimine on juba esimene samm töö otsimisel,” rääkis Maran. Kooli poolt oli ette nähtud, et õppijad pidid minema endale praktikakohta otsima ja nüüd ongi nii, et enamik lõpetajatest on oma praktikakohast ka tööpakkumise saanud. “Kui sa näitasid ennast heast küljest praktika ajal, siis on hulga lihtsam ka tööd saada,” kinnitas ta. Tõepoolest, Anne Maran läheb kohe 1. juulist Kääpa hooldekodu kokaks. Sander asub aga peatselt tööle hiina toite pakkuva restorani Žen Žen abikokaks.
Piret Aruniidu sõnul lõpetavad tänavu mittetöötavate noorte projekti kaudu koolitusel käinutest viis abikokka ja kaks autohoolduse spetsialisti. “Kool on neile kindlasti lisaks erialateadmistele ja oskustele ka enesekindlust juurde andnud,” märkis Aruniit.
Koos mulluste lõpetajatega on projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- jaVõrumaal” koolitanud ja tööle aidanud 15 noort. Suvise vastuvõtu raames saavad mittetöötavad noored jälle võimaluse projekti toel kutsekooli tulla. Sel aastal pakume samuti lühikesi abikoka, toateenija ja autohooldusspetsialisti õppekavasid ning neile erialadele saavad õppima tulla ka põhihariduseta noored. Lisaks koolitusele pakub projekt ka lisavõimalusi – näiteks stipendiumi ja sõidutoetust ning teisi töölesaamist abistavaid tegevusi nagu CV ja motivatsioonikirja koostamine.
Loe lähemalt: http://khk.ee/oppimine/projekt-tootud-noored-kutsekooli.
KAIRE METS, Tartu kutsehariduskeskuse turundus-ja kommunikatsioonijuht
