Tänavune pereheitmine oli Tabivere koolile eriline ? möödunud nädalal peetud lõpuaktusel anti tunnistused viimasele gümnaasiumilennule ja sügisest jätkatakse põhikoolina.
Kuigi paratamatu ja aja märk, on see kahtlemata kurb. Mõningast lohutust pakub teadmine, et viis viimast abiturienti olid kõik tublid õppijad, üks neist, Alar Neeno, sai aga koos küpsustunnistusega hõbemedali.
Pikka kasvu ja tõsise moega spordipoiss Alar on konkreetse, aga napi jutuga. Siiski sai killukestest ehk küsimustest-vastustest kokku mosaiikpildi noorest mehest, kellel praegu eluplaanide ja otsustuste aeg ning tänu senisele tublidusele üsna paljud teed lahti.
Alari sõnul on tal viiendast klassist saati tunnistustel enamasti ?viied? olnud, mõni üksik ?neli? on vaid harva sinna sekka sattunud. Esimene klass oli tollases Tabivere gümnaasiumis maakooli kohta suur ? 29 tirtsu ja põnni. Põhikooli lõpuaktusel oli neid Alari mäletamist mööda 21 või 22. Siis algas jagunemine teiste koolide vahel ja gümnaasiumi lõpetas kodukoolis vaid viis.
?Õppimisele tuli see kahtlemata kasuks, et meid gümnaasiumis nii vähe oli, kuid kooli- ja seltsielu mõttes hakkab nii väikeses klassis lõpuks lihtsalt igav,? tunnistas
noormees. Hea mäluga koolipoiss pole pidanud koduste ülesannete taga eriti pikalt istuma, sestap jäi aega spordilegi. Kergejõustikus sündisid ka märkimisväärsed tulemused, kuid liialt pühendunud ta hetkel ühelegi alale pole ja konkreetsetes trennides ei käi, küll aga jookseb meelsasti ja sõidab jalgrattaga. Lemmikhobiks on spordi kõrval kalapüük.
Küsimusele, kas eelistab humanitaar- või reaalaineid, vastas äsjane abiturient, et kaldub reaali poole, kuid luges samas lemmikainetena üles nii füüsika kui ajaloo, nii bioloogia kui inglise keele.
Objektiivsus teeb vastajale kahtlemata au, sest just inglise keel osutus selleks pisikeseks komistuskiviks, mis kooli loodetud kuldmedalist hõbeda tegi.
Õppimise ja hinnete teemal oligi Alaril üht-teist põhimõttelist öelda.
?Kui õppeaine huvi pakub ja meeldib, ei tähenda veel, et peab koolis seda kõrgeimale hindele vastama. Õppisin peamiselt tundides, kodus tegin vaid kirjalikud tööd. Ma ei pingutanud ilmaski hinnete nimel, vaid eesmärk oli omandada teema maksimaalselt. Kui nüüd nii läks, et hinded tulid nii head, et sain medali, oli see lihtsalt meeldiv boonus.?
Kui jutt tulevikuplaanidele läks, muutus medalist taas napisõnaliseks, sest otsuste langetamiseni on ju veel aega. Küll aga tunnistas ta, et seob oma tuleviku ilmselt maaülikooli ja keskkonnateadustega, kusjuures tema arvates on mõistlik võtta stuudiumi ajal vaheaasta, et käia ära kaitseväes.
KAIE NÕLVAK
