Kirjanik Oskar Lutsu loodud kirjanduslikku tegelast, Paunvere rätsepmeistrit Jorh Aadniel Kiirt teab iga eestlane, samas pole kindel, et tal üldse tõsielulist prototüüpi oli. Jõgeva rätsepmeister Jaan Sinka on vähem tuntud, ent see-eest reaalselt elanud inimene, kelle aastakümnete tagusest tegutsemisest-toimetamisest on säilinud hämmastav kogus esemeid ja dokumente. Need on täna viimast päeva väljas Palamusel Oskar Lutsu nime kandvas kihelkonnakoolimuuseumis, misjärel rändavad tagasi oma praegusesse “kodusse”, Jõgewa muuseumi.
Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum kui maakonna keskmuuseum algatas aastaid tagasi Jõgevamaa väikemuuseume tutvustava näitusesarja. Kui ettevõtmine käivitati, polnud Jõgewa muuseumi veel olemas. Nüüd on aga umbes aasta tegutsetud ning aeg enda laiemalt tutvustamiseks päris paras.
“Kogu oma ekspositsioonist läbilõike andmise asemel otsustasime Palamusel tutvustada üht kompaktset komplekti — Jõgeva rätsepast Jaan Sinkast (1893-1950) järele jäänud esemeid ja dokumente. See on vaataja jaoks kindlasti huvitavam,” ütles Jõgewa muuseumi asutanud MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin.
Tõepoolest: kui alguse sai Jõgewa muuseumi kogu militaarse kallakuga esemetest, siis nüüdseks on see jõudsasti täienenud ka mitut laadi olustikulise materjaliga, sealhulgas rätsep Jaan Sinkast järele jäänud esemete ja dokumentide kogumiga. Sellesse kuuluvad rätsepa töövahendid (õmblusmasinad, pressrauad, triikimislauad jne), kangad, õmblustarvikud ja valmistööde näidised. Säilinud on isegi rätsepmeistri Suure tänava kodumaja (seal asus ka tema töötuba) ehtinud metallsilt kirjaga “Rätsepp J. Sinka”, Jaan Sinkale vabatahtliku tuletõrje seltsi poolt antud hoolsusmärgi tunnistus ning 1919. aastal alustatud arveraamat, kus üksikasjalikult kirjas kõik sissetulekud ja väljaminekud.
Kogus on ka rätsepapere eluolust kõnelevaid esemeid, nagu voodi, grammofon, kirjutuslaud, vineerkohver, tubakalõikamise masin jne.
Asjaolud soosisid
Jaan Sinkast kõnelevat ekspositsiooni aitas Palamusele üles panna rätsepmeistri tütretütar Ülle Anton. Küsimusele, kuidas selline unikaalne kogum säilinud on, vastas ta, et tänu soodsatele asjaoludele. Ülle apteekrist ema Evi Täht tuli nimelt pärast ülikooliõpinguid lapsepõlvekoju tagasi ning ei kolinud sealt ära ka hiljem, kui pere lõi.
“Oleks ema iga kümne aasta tagant elukohta vahetanud, siis poleks vanaisast jäänud asju kindlasti enam alles, sest kolides võetakse ju kaasa ainult sel hetkel vajalikud asjad. Kui aga pikka aega ühes kohas elada ja mitte ülearu entusiastlikult panipaiku koristada, siis võib säilida ka selliseid asju, mis pole esmapilgul vajalikud, ent mis ühel hetkel võivad omandada teistmoodi väärtuse,” ütles Ülle Anton.
Et vanaisa lahkus siit ilmast ligemale kaheksa aastat enne Ülle sündimist, pole Üllel teda mäletada võimalik. Küll aga kujunesid vanaisast alles jäänud õmblusmasinad lapsepõlves tema lemmikmänguasjadeks. Kui rihm maja võtta, võis jalaga õmblusmasinat niisama lustiks tallata.
“Vanaisast jäänud niidi-, nööbi- ja trukivaru täiendati hiljem vastavalt vajadusele. Osa vanu asju on aga isegi veel originaalpakendis,” ütles Ülle Anton.
Maksti ka natuuras
Tema ema Evi Tähe mälestused, milles juttu ka isa Jaan Sinkast ja tema rätsepatöökojast, leiab iga huviline raamatu “Mälestuste Jõgeva” esimesest osast. Sealt võib lugeda, et Jaan Sinka sündis Lustivere vallas Tõreme külas ning omandas esmased rätsepaoskused oma õemehe Eduard Lääne juures. Hiljem töötas ta meister Raaga juures Lustivere vallas ja Jaan Liigandi juures Jõgeval ning 1917. aastast juba iseseisva rätsepana.
Pereinimene sai Jaan Sinkast 1920. aastal ning peale tütar Evi kasvatasid Jaan ja Maali Sinka üles kaks poega, Valteri ja Eriku. Oma Suure tänava majja kolis Sinkade pere 1926. aastal. Maja oli ehitatud laenuga ning selle tagasimaksmise vajadus tegi pere eelarve üsna pingeliseks. Samas polnud rätsepmeistri majas kunagi söögipuudust, sest mõnedki kunded maksid raha asemel natuuras. Eriti kasulik oli see pärast sõda, kui poes toidukraami nappis.
Kes rätsep Jaan Sinkast ja tema tegutsemisaja oludest rohkem teada tahab, külastagu Jõgeval nn KEKi hoovis tegutsevat Jõgewa muuseumi, kuhu Jaan Sinkaga seotud esemed peatselt tagasi peaksid jõudma. Täna võib neid aga vaatama minna veel Palamuse muuseumi.
i
RIINA MÄGI
