Täna on suvine pööripäev. Kas ilmgi koos aastaajaga taas suviseks pöörab, seda näeme üsna pea. Antud juhul ei aita ennustamine ega kirumine, tuletagem vaid meelde selle ala spetsialisti Ain Kallise tõdemust, et nii ilm kui noorus on rahva arvates ikka ja alati hukas olnud.
Jaanilaupäev ja võidupüha on ukse ees. Meie aga osaleme varsti juba paarkümmend aastat enne neid tähtsaid päevi selge grupijuhi kampaanias… Idee kahtlemata kiiduväärt ja elluviimine vajalik, kuid alati tärkab sellega seoses ka murelik mõtteidu, et miks peaksid osad meist aasta kõige ilusamal ja valgemal ajal süües-juues nii segaseks minema, et nende seast on tarvis valida üks, kes ohjab, st ainsana mõistuse juurde jääb?
Muistse pärimuse järgi õitseb jaaniööl mõnikord sõnajalg, õit ei õnnestu aga näha kaugeltki kõigil, vaid metsavana näitab seda looduseimet vaid veel rikkumata hingega inimlastele. Loomulikult pole sõnajalaõit materiaalselt olemas, see on vaid helgete mõtete ja puhta õnne sümbol. Usutavasti leiavad selle kõik need, kes jaaniku juures vägijookide abita rõõmsad on, tantsu löövad või ka lihtsalt mõtlikult tulle vaatavad ja tunnevad, kuidas suvi looduses ja hinges võimust võtab.
Häid pühi!
21. juuni 2014
