Möödunud nädalavahetusel toimusid Luua metsanduskoolis 50. korda Baltikumi kutsekoolide vahelised metsanduslikud kutsevõistlused. Luua metsanduskooli õpilased näitasid kõrget taset, olles nii raievõistlusel, metsarajal kui ka võistkondlikus indiacas parimad.
12.–15. juunini peetud võistlustel võtsid kolme Balti riigi noored mõõtu väga erinevatel aladel. Individuaalsed oskused pandi proovile raievõistlusel, metsaraja läbimises, osavusrajal ning õhupüssist laskmises. Meeskondlikult võisteldi aga indiacas. Võistluste peakorraldaja, Luua metsanduskooli metsandusõppe koordinaator Marko Vinni selgitas, et valik on seetõttu lai, et iga noor leiaks endale põneva ala, kus kaasa lüüa tahab. Luua kooli võistlejad näitasid suurepärast taset. “Kolmel alal – raievõistlusel, metsaraja läbimisel ja indiacas – saavutasid esimese koha meie võistlejad,” märkis Vinni. Ülejäänud aladel püsisid eestlased kindlalt esikolmikus.
Põnev raievõistlus
Baltikumi kutsekoolide vaheline mõõduvõtmine toimus kahel päeval. Esimesel päeval toimus raievõistlus ning meeskondlik indiaca. Raievõistlus koosnes viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Päeva alguses sõitis seltskond võistlejaid metsa. Igal osaline oli eelmisel päeval endale loosiga numbri saanud. Metsas tuli leida vastava numbriga puu, sellega tutvuda ning valmistuda langetamiseks. Kolme minuti jooksul pidi võistleja oma puu langetama võimalikult kiiresti, täpselt, ergonoomiliselt ja ohutult.
“Piiratud aja jooksul peab osaleja panema kõik oma oskused ja teadmised mängu,” selgitas võistluse peakorraldaja Marko Vinni. Juba puulangetamise tulemused esimesel päeval näitasid, et eestlased on oma sõiduvees ning kaotama ei tulnud keegi. Raievõistlus jätkus ketivahetuse, kombineeritud järkamise ja täpsussaagimise ning laasimisega. Marko Vinni sõnul ongi laasimine üks raievõistluse põnevamaid alasid. Seal mängib olulist rolli kiirus, täpsus, vilumus, aga ka võistlusnärv ning hea füüsiline vorm. “Räägin alati oma õpilastele, kui tähtis on füüsiline vorm – tuleb käia nii jõusaalis kui jooksmas. Jõud ja üldine vastupidavus aitavad võistluse edukusele kaasa,” kinnitas ta.
Raievõistlusel saavutas Ranet Sildoja esimese, Jarro Mihkelson teise ja leedulane Andrius Mockus kolmanda koha. “Tegelikult oli raievõistlusel parim võistlusväliselt osalenud Taavi Soosaar, kes parandas oma punktitulemust ning kogus esimest korda üle 1500 punkti,” täpsustas Marko.
Mitmekülgsed teadmised ja pühendumus
Teisel päeval võisteldi metsarajal, kus umbes kolme kilomeetri pikkune distants nõudis osalejatelt nii metsanduslikke teadmisi kui ka sportlikku vormi. Metsarajal oli 16 punkti erinevate ülesannetega. Tuli tunda puu- ja põõsaliike ning hinnata nende kahjustusi. Lisaks pidi silma järgi määrama puude vanust, kõrgust, tagavara, ühe noti mahtu, kaldeprotsenti ning puude arvu hektaril. Metsarajal said Luua metsanduskooli noored kolmikvõidu. Võitja Kairi Laak-Randoja edastas teiseks jäänut pea 200 punktiga. Talle järgnesid Jarro Mihkelson ja Priit Saaremäel.
Marko Vinni on oma õpilaste üle uhke ning kinnitas, et noored olid üllatavalt tublid. Edu eeldus on noorte initsiatiiv ja pühendumissoov. Loomulikult on oluline roll ka õpetajatel, kes panustavad õpilaste jätkusuutlikku arendamisse.
“Tegelikult on nii raievõistlusel kui metsaraja võistlusel osalevate õpilastega vaja kohe esimesel aastal hakata aktiivselt tööd tegema,” lisas Vinni. “Kairi ja Jarroga oleme juba esimeses kursuse algusest pidevalt tegelenud. Oleme käinud paljudel üleriigilistel ja ka väljaspool Eestit toimunud metsandusvõistlustel. Õpilaste silmaring on avardunud, kogemused mitmekesisemad ning on saavutatud vilumus,” rääkis Vinni.
Marko Vinni on oma töös põhjalik, täpne ja pühendunud ning nõuab seda ka oma õpilastelt.
Valmistumine Euroopa meistrivõistlusteks
Võistluste peakorraldaja Marko Vinni sõnul sai ta seda tehes hinnalise kogemuse. “Sel aastal valmistasin ette metsaraja ning hindamised. See on proovikivi Euroopa meistrivõistlusteks, mis peetakse tuleva aasta mais nii Tartus kui ka Luual. Nüüd on kindel, et oleme valmis korraldama 18 riigi võistkondadele järgmisel aastal võistluse,” kinnitas Vinni.
Baltimaade metsanduskoolide õpilaste võistluste idee sai alguse Eestist juba pool sajandit tagasi. Idee algatajaks on Jõgevamaa metsaseltsi eestvedaja Kaupo Ilmet ning Luua metsanduskool on võistlustel järjepidevalt osalenud. Vahepeal tegid kaasa ka rootslased ja soomlased, kuid praeguseni on püsivalt kaasatud Balti riigid. Osalemine sõltub õpilaste arvust, pühendumisest ja edukusest. “Keegi ei taha ju võistlustele kaotama minna,” sõnas Vinni.
Võistluste osalejad käisid ka ekskursioonil Palamusel ja tutvusid Tartus Ahhaa keskusega.
MARGE TASUR
