Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Anna Katt sai õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes I preemia. Sügisel esindab ta Eestit Euroopa Liidu Noorte teadlaste konkursil Varssavis.
Anna analüüsis arvutil genereeritud ülesannete kasutamist keemiaarvutuste õpetamisel põhikoolis. Gümnasist uuris Jõgeva põhikooli ja Tallinna reaalkooli üheksanda klassi õpilaste tööde põhjal, kas on mingit erinevust, kui õpilased lahendavad keemiaülesandeid arvutis või vihikus. Valimisse kuulus kaks üheksandat klassi Jõgeva põhikoolist ja kaks Tallinna reaalkoolist, kokku 108 õpilast. Kummaski koolis õppis üks klass tavameetodil ja üks klass arvutil genereeritud ülesandeid kasutades. Tavameetodit kasutades lahendasid õpilased koduseid ülesandeid ainult töövihikust. Teise üheksanda klassi õpilased tegid aga koduseid ülesandeid veebipõhises keemia arvutusülesannete lahendamise keskkonnas. Uurimuse põhjal selgus, et kõigis klassides, kus kasutati koduste ülesannete lahendamiseks arvutil genereeritud ülesandeid, olid järeltesti tulemused paremad kui neil, kes vihikus ülesandeid lahendasid. Anna sõnul paneb võimalus arvutil ülesandeid genereerida õpilased usinamalt kodus harjutama ja välistab ka mahakirjutamise.
Ülesanded on individuaalsed
Jõgeva põhikoolis on kasutusel veebipõhine keemia arvutusülesannete lahendamise süsteem, mis loob igale õpilasele erinevate lähteandmetega, kuid sama lahenduskäiguga ülesanded. Seega võimaldab süsteem lahendada ülesandeid individuaalselt ning nii õpilased kui ka õpetajad saavad kohe tagasiside, kas vastus on õige, st kas õpilane on materjali omandanud. Õpilane näeb ülesande teksti arvutis, lahenduskäik tuleb aga kirja panna vihikusse. Seejärel saab õpilane vastuse arvutisse sisestada ning selle õigsust kontrollida. Kui vastus ei klapi, tuleb lahendamine uuesti käsile võtta.
Anna usub, et samasugust programmi on võimalik kasutada teisteski koolides ja samuti teiste õppeainete puhul. Uuritava keemiaülesannete lahendamise keskkonna programmeeris aga 2009. aastal Anna töö juhendaja Neeme Katt tollase Jõgeva ühisgümnaasiumi õpilastele. “Tegelikult vähendab see programm õpetaja töökoormust. Ta näeb, millal õpilane ülesanded lahendas, palju on tal õigeid, palju valesid vastuseid,” rääkis Anna.
Teadustööd tuli komisjoni ees kaitsta
Teadustööd tuli esitada 1. märtsiks ja iga autor pidi oma tööd ka komisjoni ees kaitsma. “Ma alguses ei osanud lootagi, et mul nii hästi läheb. Teistelt osalistelt küsiti viis või enam küsimust, minult ainult kolm. Arvasin, et mul läks nii halvasti, et midagi polegi küsida,” meenutas Anna töö kaitsmist. Ent kui ta kutsuti Talllinna Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsile esinema, selgus, et tema töö on konkursil üks silmapaistnutest. “Paljusid juhendasid ülikooli õppejõud ning teemad olid nii keerulised, et ei saanud alati arugi, millest jutt,” jagas Anna oma muljeid ja esialgseid kahtlusi.
Sügisel sõidab Anna Varssavisse Euroopa Liidu Noorte teadlaste konkursile, mis kestab 19.- 24. septembrini. Selleks tuleb töö maht viia kümnele leheküljele ning tõlkida tekst inglise keelde. Uurimusest tuleb koostada stend, mille iga osaline oma boksis üles seab. Žürii liikmed liiguvad väljapanekute vahel ning esitavad töö kohta küsimusi.
“Suvel tuleb ingliskeelse terminoloogiaga kõvasti tööd teha, kuid õnneks on aega piisavalt,” oli Anna optimistlik. Varssavis on noori teadlasi – kooliõpilasi üle kogu Euroopa 145.
Lisaks konkurssidel osalemisele, tuleb uurimistööd kaitsta ka gümnaasiumi komisjoni ees. Siin eduka esinemise eest hinnaalandust ei tehta. “Töö osas olen kindlamaks muutunud ning kaitsmist ei pelga,” kinnitas Anna.
Anna uuris lühiküsimustiku abil ka keemiaülesannete lahendamise keskkonda kasutanud õpilaste suhtumist kasutatud õppemeetodisse. “Selgus, et suuremale osale õpilastele arvuti kasutamine õppetöös meeldib ja kasutatud süsteem paneb neid ülesannete lahendamist iseseisvalt harjutama. Ta märkis, et eelistab ka ise pigem arvutil genereeritud ülesandeid.
2014. aasta õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitati 162 tööd 67 koolist, neist 25 põhikooli- ja 137 gümnaasiumiastmes, kokku 178 autorilt.
i
MARGE TASUR
