Ukraina on maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit Ukrainat muu hulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega toetada. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest?
Ukrainas toodetakse keskmiselt 20 miljonit tonni nisu (kolm protsenti maailma toodangust), 30 miljonit tonni maisi (üle kolme protsendi maailma toodangust) ja 7,3 miljonit tonni otra (üle viie protsendi globaalsest toodangust) aastas.
Tänavu suvega lõppeva teravilja-aasta ekspordiprognoos on 30 miljonit tonni teravilja ja vähemalt praegu arvatakse, et Ukraina suudab kõik kohustused täita. Riigi ajalooline nimetamine “Euroopa viljaaidaks” on seega kahtlemata õigustatud
Eesti tootjaile on mõju vähene
Põllumajandusministeeriumi analüüsi kohaselt ei mõjuta Ukrainale antud kaubandussoodustused vähemalt Eesti teraviljatootjaid, sest Eestile oluliste teraviljade sissevedu Euroopa Liitu on kvoodiga piiratud. See tähendab, et tollitariifidest vabastamine kehtib üksnes piiratud kogusele.
Samuti on piiratud ettevõtete ring, kes nendele lihtsustatud reeglitele ligi pääsevad – importida saavad vaid ELi ettevõtted, kel on varasem kolmandatest riikidest importimise kogemus. Seega kokkuvõttes Ukraina kaupade sissevedu Euroopa Liitu kindlasti kasvab, aga märkimisväärselt ei tohiks see Eesti põllumehi mõjutada.
Lühiajalist mõju võime näha toidukaupade sisseveos. Prognoositav mõju on suurem eelkõige puuviljade, marjade, mahlade ja mooside osas, tugevalt võib kasvada ka maiustuste import. Lisaks on võimalik näiteks ketšupite ja kastmete, köögiviljakonservide ning juustu impordi kasv.
Teravilja osas on potentsiaali näiteks Ukraina pastal ja müslil, kuna mitmed teraviljatooted on saanud lühiajaliselt kuni täieliku maksuvabastuse. Ukraina pagaritööstused moodustavad aga hinnanguliselt umbes 15 protsenti sealsetest toidutööstustest ja sel on oluline osa riigi majanduses.
Eesti näeb Ukrainas eksporditurgu
Eesti ja Ukraina vahelises kaubanduses on viimastel aastatel Eestisse toodud peamiselt maisi, viina, šokolaadi ja meloneid. Eesti toodangust on Ukrainasse müüdud peamiselt külmutatud kala, kalakonserve ja viina. Eesti eksport Ukrainasse oli 2013. aastal 17,5 miljonit eurot, ületades importi koguni 9,1 miljoni euroga.
Ukraina oli Eesti põllumajanduse ja kalanduse jaoks palju suurem eksporditurg enne meie liitumist Euroopa Liiduga, ajal, mil kehtis kahepoolne vabakaubandusleping. Tihedam koostöö Euroopa Liidu mütsi all aitab loodetavasti varasemaid võimalusi taastada. Teiselt poolt oleme tähtsustanud EL idapartnerluspoliitikat, millega püütakse kaasa aidata ühiskondlike ja majanduslike reformide läbiviimisele asjassepuutuvates riikides. Kultuuri, meelelaadi ja keele parem mõistmine lubab meil aidata Ukrainal ka EL ühise põllumajanduspoliitika nõuetega kohaneda.
See kirjatükk on ilmunud ka Maablogis
i
KALLE NÕLVAK, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
