Mõned inimesed jõuavad oma eluloos silmapaistvamale positsioonile siis, kui noorusaastate vallatused möödas ja keskeakriiski üle elatud. Nii võib näiteks tuua Vanemuise omaaegse näitleja Lembit Eelmäe ja tänaseni loominguliselt aktiivse kirjaniku Erik Tohvri.
Omavalitsusjuhtidest sobib sellesse ritta Aare Olgo, kes valiti viiekümne üheksa aastaselt Jõgeva linnapeaks ja sai hiljuti kuuekümneseks.
Täna, Jõgeva linnapäevade olulisemate sündmuste päeval pöördub Aare Olgo esmakordselt linnapeana kaaslinlaste ja külaliste poole, lõikab lahti pidupäevakoogi, võtab vastu noorimaid linnakodanikke, jagab mitmete võistluste autasusid, on organiseerija või tegus kaasalööja mitmetes teisteski ettevõtmistes.
Hoki ja male
Jõgeva linnapäevade aegu peab külmalinna meer Aare Olgo endast tavalisest rohkem energiat andma ja liikuvam olema. “Et võimalikult heasse füüsilisse vormi jõuda, olen viimastel päevadel kodus usinamalt treeninud jalgrattatrenažööril. Jaksu on andnud ka muruniitmine,” rääkis Olgo, kellest peaaegu võinuks saada kõrgharidusega kehakultuurlane.
“Kui õppisin Jõgeva keskkoolis, soovitas klassijuhataja Hilja Tamm mul kehakultuuri õppima minna. Kõige rohkem paelus mind jäähoki. Tallinnas peetud üleliidulise turniiri “Kuldne litter” Eesti finaalmängul 1967. aastal olin Jõgeva võistkonna väravavaht. Mäng lõppes võidukalt, mind valiti parimaks väravavahiks ja minult võttis intervjuu teleajakirjanik Toomas Uba. Meel oli sel puhul rõõmus ja tunne uhke. Plusspunkte tuli juurde nii sõprade kui ka sõbrannade hulgas. Hokivarustus või vähemalt osa sellest peaks mul isakodus praegugi alles olema. Vaimseks sportlikuks harrastuseks oli mul malemäng. Osalesin üleriigilistel võistlustel, kuhu sageli sõitsime rongis koos praeguse Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševiga, kes kooliaastatel samuti Jõgeva rajooni noormaletajate paremikku kuulus.”
Meeste malekirg lõi välja ka hiljem. Nimelt rajati Jõgeva kesklinna tänavamale väljak siis, kui Svjatõšev oli linnapea, Olgo abilinnapea ja linnavolikogu juhtis tõsine malesõber ja ühtlasi selle spordiala treener Ants Prii.
Aare Olgo kaalus ka Tartu Ülikoolis matemaatikuks õppimist. “Igasugused valemid ja teoreemid jäid mul koolis tõepoolest hästi meelde ja sain neist kergesti aru. Arvutamine istub tänaseni hästi, sellest on olnud kasu mitmetel töökohtadel.”
Matemaatikut Aare Olgost siiski ei saanud. Samuti jäi järgimata isa soovitus minna tema jälgedes maamõõtjaks õppima ja valida amet, mis ikka korralikult leiba toob. “Latipoisi eksami tegin siiski ära. Kõrghariduse omandasin aga Tallinna Polütehnilises Instituudis mehhaanikainseneri erialal,” ütles linnapea.
Meeldib kuulata
Aare Olgo esimeseks erialaseks töökohaks oli Rakvere KEK, ametiks metallitsehhi töödejuhataja. “Asusin juhtima juba kaua koos töötanud kollektiivi, mille liikmetega üsna ruttu ühise keele leidsin. Peagi kutsuti mind aga tagasi lapsepõlveaastate linna Jõgevale. Kogemusi meeskonna tunnetamiseks andsid ja suhtlemisoskust arendasid töötamine Jõgeva KEK-is ja Jõgeva EPT-s,” märkis ta.
“Oma loomult olengi rohkem meeskonnale orienteeruja kui üksi või väiksema seltskonnaga nõu pidaja ja otsustaja. Kuulan meelsasti erinevate elualade ja erinevas vanuses inimeste arvamusi. Vahel on kuulamine rääkimisest meeldivamgi. Alati kuuleb elutarkusi kõige staažikamatest linnaelanikest koosneva Klubi 38 seltskonnast. Paar päeva tagasi korraldasime neile tutvumiskäigu ja linna 76. sünnipäevale pühendatud vastuvõtu lasteaias “Karikakar”. Jõgeva linnavalitsuse juhtimisele aitavad igati kaasa linnaametnike põhjalikud teadmised ja võimekus oma erialal. Enamik linnavalitsuse töötajaid on pikemat aega ametis olnud. Aga meie kollektiivi tuleb ka uusi ja nooremaid inimesi. Mainiksin siinkohal avalike suhete peaspetsialisti Marge Tasurit ja noorsootöötajat Ülle Ottokari, kaht tarka oma valdkonna spetsialisti.
Seotud Jõgevaga lapsepõlvest saadik
Praegune linnapea töötas Jõgeva abilinnapeana aastail 2002-2009 ning 2013. aasta jaanuarist oktoobrini. Tegevusvaldkondadeks olid ennekõike linnamajanduse ja ettevõtlusega seotud küsimused. “Piisava praktilisuse ja eluläheduse tõttu sobis töö abilinnapeana mulle hästi. Tunnen end toimetamises-askeldamises justkui omas elemendis. Püüan ka linnapeana viibida kabinetis nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Külastan meelsasti asutusi ja ettevõtteid. Lõunavaheajal teen aeg-ajalt kesklinnas jalutuskäigu. Rohkem või vähem tuttavad inimesed tulevad sageli oma rõõmudest ja muredest rääkima. Nagu paljudes teistes linnades, on Jõgevalgi aktiivsema suhtlemise paigaks turg, kust kodumaiseid aia- ja põllusaadusi ostmas käin.”
Mõned kuud vähem kui aasta oli Aare Olgo vallavanem Tartumaal Laeva vallas. Teoreetiliselt võib ta taas vallavanemaks saada, kui Jõgeva linn ja Jõgeva vald ühineda otsustaksid.
“Haldusreformist on lõpmatuseni räägitud. Teatud vaatenurgast on see reform toimunudki. Pean silmas mitmete riigiasutuste osakondade ja filiaalide likvideerimist maakonnakeskusest Jõgevalt. Jõgeva linna ja valla liitumisel võib jumet olla, kui protsess toimub kohalike elanike algatusel ja soovil, pärast põhjalikku läbimõtlemist ja analüüsimist. Omavalitsuse territoorium peaks jääma ka mõõtmetesse, kus kohalik võim seda hallata suudab, elanikud teavad-tunnevad omavalitsusjuhti ja on valmis oma muredega nende poole pöörduma,” ütles Olgo, lisades, et on olnud Jõgevaga seotud lapsepõlvest saati ja loodetavasti tuleb see talle kasuks, nagu ka varasemale linnapeale Viktor Svjatõševile.
Et poisi- ja noormeheaastatel kulus Aare Olgol aeg suuresti õppimisele, hobidele ja eale omastele seiklustele, siis mäletab ta toonaseid linnajuhte põgusalt. “Meeles on autoriteetne ja väärikas linnaametnik Linda Aru, sest tema poeg õppis minuga ühes klassis. Samuti mäletan sotsialismiaegset linnapead (tollal täitevkomitee esimeest), rahva hulgas populaarset Hugo Kruusamäed.”
Sotsiaalsusega vürtsitatud liberaalsus
Pärast Eesti taasiseseisvumist ehitusmaterjalide turustamisele spetsialiseerunud ettevõtluses tegutsenud Olgo tuli kohalikku poliitikasse 1999. aastal, kui kandideeris linnavolikokku valimisliidu “Oma linn” nimekirjas. Tookord jäi mandaat saamata. Esimest korda valiti ta linnavolikokku aastal 2002, juba Keskerakonda kuuluvana. “Esmatähtis oli ja on minu jaoks kodulinna käekäik ja nii-öelda poliitikat poliitika pärast ma tegema ei kipu. Keskerakonda astusin ennekõike põhjusel, et seal on liberaalsuse kõrval tugevasti esindatud ka sotsiaalsem pool ning muu hulgas mõeldakse inimestele, kelle majanduslik olukord parajasti just kõige parem pole.
Jõgeval on aga Keskerakond Reformierakonnaga pikemat aega koalitsioonis olnud. Seda võimuliitu võib pidada isegi sama loomulikuks nagu mõlema erakonna esindajate kuulumist ühte liberaalide fraktsiooni Euroopa Parlamendis. Teatud aja olime Jõgeval küll opositsioonis. Huumoriga pooleks öelduna võib seda võtta kui väikest abielupuhkust, mille perspektiivitusest mõlemad aru saime,” arutles linnapea.
Muide, Aare Olgol ei puudu ka koduerakonnaga seotud huumoritaju. Kord viibisid nad koos erakonnakaaslase, Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääniga õhtul Edgar Savisaare raamatu “Peaminister” esitlusel. Hommikul helistas Olgo Väänale ja küsis, mida see arvab Savisaare jutust ühel konkreetsel raamatuleheküljel. Vään ehmus veidi ja imestas Olgo üliaktiivse poliitikahuvi üle, nagu oleks teine öö läbi erakonnajuhi suurteost lugenud. Hea naljasoonega mehena tabas aga Vään Olgo musta huumori kiiresti ära.
Õnnitlused jõuluvanalt
Hiljutisel juubelisünnipäeval oli Aare Olgot õnnitlemas ka Jõgeval aastaringselt resideeruv jõuluvana Jõgevajõul. “Külmalinna ja jõulu temaatika on Jõgeva kuvandisse tugevasti juurdunud. Atraktiivsust lisab traditsiooniks saanud Küüslaugufestival. Kogu Eestis teatakse Jõgevat ka Betti Alverile ja Alo Mattiisenile pühendatud kultuurisündmuste kaudu. Spordi poolelt on Jõgevale kuulsust toonud varasematel aegadel jäähoki, tänapäeval spordiklubi Jõgeva Tähe edendatav saalihoki, male, samuti kergejõustikualad, milles näiteks silma paistnud odaviskaja Mihkel Kukk ja teivashüppeneiu Reena Koll.
Kõik nn Jõgeva visiitkaardid toovad Jõgevale tuntust, kuid paigalseisu vältimiseks vajavad need rikastamist ja kvaliteetsemaks muutmist uute ideede ja ettevõtmistega. Spordielu silmas pidades tuleks näiteks lõpuni viia staadioni ehitamine,” märkis Olgo.
Püüdnud mälumängus miljonit
Lisaks malele, on Aare Olgo on üsna kibe käsi bridžis. Pikaajaliseks hobiks on ka mälumäng, mida aktiivselt sai harrastatud seitsmekümnendatel -kaheksakümnendatel aastatel, kui olid populaarsed ettevõtete vahelised viktoriinid.
Olgo on üsna tulemuslikult võistelnud telesaates “Miljonimäng” ja teinud kaasa “Kuldvillakus”. Tema mälumänguhuvi teati ka Laeva vallas, nii tuli tal seal vallavanema ametis ka mälumängu korraldada.
Missugune mälumänguküsimus seostuks aga hästi täna toimuvate sündmustega Jõgeval? “Eks huvitavaid küsimusi ole mitmeid. Nii võiks näiteks küsida, milliste pillide koor esines lisaks pasunakoorile veel 1914. aasta 8. juunil peetud Jõgeva esimesel laulupeol. Sama aasta 10. juuni ajalehest Olevik loeme, et tegemist oli viiulikooriga,” ütles linnapea.
Aarega julgen luurele minna
SA Jõgeva Haigla juhataja, Jõgeva linnavalitsuse liige ja sõber Peep Põdder ütles, et tunneb Aaret lähemalt juba kümme aastat. “Oleme head sõbrad, kellel ühine maailmavaade ja arusaamad elust. Aare on kaaslane, kellega julgeks luurele minna. Rahulik, süsteemne, haritud, hea huumoritajuga, võib-olla veidi häbelikki. Ja sõpru ning kaaslasi ei reeda ta kunagi. Virisemas pole ma Aaret kunagi kuulnud, alati on tal mingi idee, kuidas linna ja ennastki arendada.
Linnapeana on Aare õigel kohal – nii, kui linnast juttu tuleb, eriti teede, tänavate ja muude tehnovõrkude koha pealt, läheb tal silm särama – tõeline munitsipaalpoliitik. Kultuurilembese inimesena leiab ta alati aega raamatuid lugeda, teatris, kontserdil ja näitustel käia. Ühesõnaga – tõsine eesti mees,” kinnitas Põdder.
Otsis võimalusi laguneva lasteaiamaja korrastamiseks
Lasteaia “Karikakar” direktor Mare Suviste ütles, et tasakaaluka ja hooliva Aare Olgo jaoks on olulised ka lapsed ja nende kasvukeskkond.
“Juba abilinnapeana otsis ta ja ka leidis võimalusi oma meeskonnaga lasteaia “Karikakar” laguneva maja aknaid-uksi uuendada ja rühmaruume remontida. Tänaseks on “Karikakral” uus maja ja “Rohutirts” renoveeritud, kuid linnal on veel palju allasutusi, kes ootavad keskkonna uuendamist,” rääkis Suviste.
Aare Olgo elukäik
*Sündinud 21. mail 1954
*Lõpetanud 1972 Jõgeva keskkooli, 1977 Tallinna Polütehnilise Instituudi
*Töötanud 1977-1980 Rakvere KEK-i tsehhijuhataja ja peamehhaanikuna
*1980-1984 Jõgeva KEK-i mehhaniseerimisvalitsuse juhataja
*1984-1988 Jõgeva EPT töökodade juhataja
*1988-1990 Jõgeva ATK vaneminsener, peaspetsialist
*1991-1992 Jõgeva MEKi osakonnajuhataja
*1992-2002 Jõgeva Ehituskaubandus OÜ juhatuse liige, tegevjuht
*2002-2009 Jõgeva abilinnapea
*2010-2011 OÜ Olgo arendusjuht
*2012-2013 Laeva vallavanem
*2013 jaanuar-november Jõgeva abilinnapea
*Alates 2013. aasta novembrist Jõgeva linnapea
Kuulumine nõukogudesse:
2003-2006 Jõgeva linnaraamatukogu nõukogu liige
2005-2009 OÜ Sotsiaalkeskus Elukaar nõukogu esimees
2008-2009 OÜ Jõgeva Veevärk nõukogu esimees
2013 OÜ Jõgeva Veevärk nõukogu esimees
Alates 2014 SA Jõgeva Haigla nõukogu liige
Läbinud aastate jooksul hulgaliselt täiendkoolitusi ja seminare, mis käsitlevad kohalike omavalitsuse tegevusvaldkondi
Eesti Keskerakonna liige
Valitud Jõgeva linnavolikogusse 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal
Pälvinud Jõgeva Linna Aumärgi
Hobid: bridž, mälumäng, lugemine
Perekond:
Abikaasa Svetlana on ametilt finantsspetsialist
Poeg Rainer on ettevõtja
Poeg Allar IT-spetsialist
Tütar Triin õpib TTÜ sotsiaalteaduskonnas
Lapselaps Keiti
i
JAAN LUKAS
