See kiri on otsene tõestus sellest, et kätte on jõudnud juristide ajajärk tavaelus. Lugedes Lea kirja, mõtlesin ikka ja jälle selle peale, et kui jaanipäev ja pargi riisumine ei ole külainimeste koosolek, siis mis asi see on.
Põhikiri oli kuni selle aastani tegelikult formaalsus, kuid tänu Leale muutus külaseltsi põhikiri reaalsuseks. Reaalsus on selline, et iga kogunemine tuleb protokollida, allkirjad koguda, inimeste jutt kirja panna jne.
Küla tegemisest on ülevaade antud igal aastal meie seltsi kõige suuremal ja populaarsemal üritusel jaanilaupäeval, 23. juunil. Siiani on ülevaate teinud külavanem Urmas Kask. Viimasel kolmel aastal on osalejate arv olnud ligi 200 täiskasvanut ja lisaks lapsed. Jaanipäeva korraldamiseks kulub paratamatult raha. Ansamblid küsivad sellel perioodil topelthinda. Kahjuks kvaliteet maksab veelgi rohkem. Siiani oleme osalustasuga hakkama saanud ja ilmataat on meie tegemisi soosinud, kuid alati oleme oma isikliku rahakoti valmis pannud juhuks, kui ei saa ansambli raha kokku. Osalustasu oleme hoidnud nii madala, kui vähegi võimalik. Kunagi pole me küsinud raha lastelt kuni põhikooli lõpuni.
Sügisesed ja kevadised külaplatsi korrastamised on olnud hästi rahvarohked ja alati rõõmsa ja avatud suhtlemisega. Kõik osalejad on alati tulnud oma töövahenditega ja kellel pole jaksu kaasa lüüa, siis suhtlema on ikka tuldud.
Külaplatsi suuremaid töid on tehtud ikka koos külaelanikega, aga plats vajab terve suve niitmist ja korrastamist. Kuna juhatusse kuuluvatel inimestel on suured pered, Urmasel kolm last, Ülvil ja Tiinal neli last, siis meie suuremad lapsed ja veel mõned suuremad külalapsed on selle töö enda peale võtnud. Ka sellele tööle kulub raha: niiduk, trimmer, kütus, tarvikud, aeg. Siiani pole meie sellest kulust numbrit teinud ja kordamööda ilusasti hakkama saanud. Selleks et külaplats veelgi parem ja kodusem oleks, oleme kirjutanud mitmeid sihtotstarbelisi projekte. Kuna puidust lauad ja toolid pole igavesed, siis nende tarvis oleme rahastust saanud isegi kahel korral. Kahjuks nõuavad projektid ametlikke pabereid ja naabri käest sinna laudu ja naelu osta ei saa, kui naabril pole kuludokumenti anda. Selliselt tehtud pinkidel ja laudadel on tõesti hoopis teine hind. Projektidesse pole me kunagi kirjutanud projektijuhi töötasu, sest selle võrra oleks jälle vähem raha saanud materjalide jaoks. Projekte hindab ja kontrollib komisjon, kes otsustab, kas kõik on korras ja seaduslik.
Vigade parandamist alustasime 3. mail külaplatsi koristamise talgutel. Pärast koristustöid tegime koosoleku, kus kõik soovijad said ühise avalduse alusel astuda ametlikult külaseltsi liikmeks. 18. mail korraldasime põhikirja tutvustamise üldkoosoleku.
Käesoleva kirjaga on nõustunud ka teised juhatuse liikmed.
Lõpetuseks tahaks loota, et arusaamatused ja vääritimõistmised saavad lahendatud, ja vead, mille oleme teadmatusest teinud, parandatud, sest külaselts on loodud ikka külainimeste kooskäimiseks ja -tegutsemiseks.
Kuni su küla veel elab, elad sina ka!
Külaseltsi juhatuse liige TIINA VÄLB
