Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis olid kaks nädalat tagasi põnevad külalised: projektipartnerid Poolast, Tšehhimaalt, Rumeeniast, Saksamaalt, Portugalist ja Prantsusmaa ülemere-departemangust Martinique’i saarelt. Comeniuse projekt, milles see kirju seltskond kahe aasta jooksul kaasa lööb, kannab pealkirja “Traditsiooniliste kunstide, kultuuri ja spordiga koolivägivalla vastu”. Külalisi oli ühtekokku 37: 14 õpetajat ja 23 õpilast.
Projekt algas möödunud aastal ja Palamusel 5.-9. maini kestnud kohtumine oli järjekorras kolmas. Esimesed kaks leidsid aset Saksamaal Trieris ja Martinique’i saarel. Kui Saksamaal tehti ühiselt valmis lühifilm “Me austame teisi ja ennast” (selle aluseks võeti Palamuse õpilaste kirjutatud stsenaarium, mis osutus kõigi projektipartnerite esitatud käsikirjadest parimaks) ja paradiisisaarel Martinique’il valmistati rahvustoite, siis Palamuse kohtumise teemaks oli “Teatriga vägivalla vastu”.
Algse plaani järgi pidid seitsme riigi esindused kandma siin ette koolivägivalla teemalised minilavastused, ent nagu selgus, olid sellega elavas esituses valmis rahva ette tulema vaid saksa noored, ülejäänud olid oma lavastused kodus videosse võtnud ning mängisid salvestised Palamusel ette. See juhtus projektikohtumise viimasel õhtul, mis kandis eesti õhtu nime. Ja õigusega, sest sel õhtul said külalised lähemalt tuttavaks eesti rahvatantsude ja rahvuslike roogadega, nagu mulgi puder ja kama. Tõsi, kamajahu oli seekord segatud mitte hapupiima, vaid kohupiimakreemi sisse.
Teine maailm
Rahvatantse esitasid Palamuse kooli tantsurühmad nii isekeskis kui ka külalisi kaasates.
“Rahvatantsud on tegelikult Rumeenias toimuva kohtumise põhiteema, aga kuna sinna saab meilt sõita ainult paar-kolm õpilast, otsustasime projektipartneritele oma rahvatantse näidata siin,” ütles Palamuse gümnaasiumi huvijuht ja projekti Eesti-poolne koordinaator Evelyn Merusk.
Nelja Eestis veedetud päeva jooksul jõudsid külalised teha nii mõndagi: tutvuda Palamuse kooliga, käia Tartus Lille majas foorumteatrit tegemas, Kääpal Kalevipoja muuseumis ja seikluspargis ning Elistvere loomapargis. Õpetajad said Saarjärvel osa Marge Puuraidi ökotoidu koolitusest, mille käigus selgus, missugust energiat ühest või teisest toiduainest saab. Õpetajad pidasid isekeskis maha ka projektikoosoleku, kus arutati läbi senine ja tulevane käik.
“Külalised olid suures vaimustuses Eesti loodusest,” ütles Evelyn Merusk.
Sama kinnitas Martinique’i Lycee Bellevue õpilastega kaasas olnud õpetaja Karine Napol: “Oleme sattunud hoopis teise maailma, väga erinevasse sellest keskkonnast, kus me tavaliselt viibime. Juba ajavahe on suur: seitse tundi. Lendasime siia kolme lennukiga: kõigepealt Martinique’ilt Pariisi, sealt Riiga ja Riiast Tallinnasse. Tulime neljakesi: kaks õpilast ja kaks õpetajat. See projekt on muutnud meie õpilaste elu: andnud neile suurepärase võimaluse kohata teiste riikide eakaaslasi ja leida uusi sõpru.”
Põnev aeg
Alzbeta Fojtu Tšehhimaa Otrokovice gümnaasiumist lisas, et Eestis on ta kohanud väga sooje ja avatud südamega inimesi ning siin veedetud aeg on olnud väga põnevalt sisustatud.
“Kui meie inimesed kodunt kaugemale sõidavad, sõidetakse ju ikka lõuna poole, siia, Baltikumi, naljalt ei tulda. Et sõitsime Palamusele väikebussiga, nägime nüüd ühekorraga ära kõik kolm Balti riiki, aga ka Poola,” ütles Alzbeta Fojtu. “Meie ise võõrustame projektipartnereid detsembris, mil tähistatakse püha Nikolause päeva. Meil on selle päevaga seotud omapärased traditsioonid: riietutakse pühadeks Nikolausteks, ingliteks ja kuraditeks ning joostakse ukselt uksele. Tahame, et ka meie sõbrad sellest vahvast traditsioonist osa saaksid. Selliste projektikohtumiste käigus saadaksegi teiste maade kohta hoopis rohkem ja teistsugust infot kui tavalisel turismireisil.”
Palamuse gümnaasiumi direktor Kuuno Lille tõdes, et Comeniuse projekt ei anna küll reisimisvõimalust väga paljudele õpilastele, aga kui ka 20 last maailma näha ja võõrkeeleoskust arendada saavad, on see ikkagi tore asi.
“Comeniuse projektis teevad meie koolist kaasa enamasti kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased ning on tore näha, et nad saavad külalistega suhtlemisega hästi hakkama,” lisas huvijuht Evelyn Merusk. “Ka suurem osa meie kooli pedagoogidest lõi projektikohtumise korraldamisel ühel või teisel viisil kaasa.”
RIINA MÄGI
