Aprilli lõpus peetud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule. Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikuga arvestavat kaitset, st kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sealhulgas maaomanikega.
Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine on omanike seas praegu kehv. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel ei põhjendata piirangute seadmise otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arv aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiga.
Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine. Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu. Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste rajamist, siis praeguseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega soovitakse igasugust muud elutegevust võimalikult palju piirata. Töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja esitati palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole plaanis algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava muuta. Nabala kaitseala moodustamisega seatakse kohalikele maaomanikele ulatuslikud piirangud, kuid neid ei põhjendata ja piirangute õiglast hüvitamist ei kavandata.
Nabala kaitseala kaitse-eeskiri ei tohi saada eesmärgiks, mis pühendab abinõud, leiti Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. Sellisel viisil looduskaitset korraldades on suur oht, et looduskaitse kaugeneb kohalikest elanikest veelgi.
Eesti Erametsaliidu üldkoosolek kutsub keskkonnaministrit üles võtma uute kaitsealade loomisel aluseks järgmisi põhimõtteid:
* jälgima, et kavandatav kaitseala eesmärk ja -režiim oleksid kooskõlas. Loobuda tuleks suuremahuliste põhjendamatute sihtkaitsevööndite tekitamisest;
* tuleb korraldada õiglane ja kohene piirangute hüvitamine kaitsealade maaomanikele sarnaselt NATURA-alade piirangute hüvitamisega;
* seni, kuni sellist, juba 2014. aastaks looduskaitse arengukavas lubatud hüvitamissüsteemi pole rakendatud, ei tohiks piiranguid laiendada ega ka uusi kaitselasid luua;
* kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutusele võtta ökosüsteemsete teenuste tarnimise kokkulepete süsteem. Riik saaks osta teenust elupaikade ja liikide seisukorra parandamiseks maaomanikelt – selline lähenemine parandaks looduskaitse mainet ja tõstaks efektiivsust.
i
HEIKI HEPNER, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige
