Vaatamata SKP langusele, alanes töötuse määr esimesel kvartalil 8,5 protsendini. Tööd otsis 57 000 inimest. Kui viimastel aastatel on töötus aasta alguses sesoonsetest teguritest tingituna veidi kasvanud, siis sellel aastal see vähenes. Töötuse määr oli aga piirkondade lõikes väga erinev. Nagu tavaliselt, oli see oluliselt kõrgem Kirde-Eestis – ligikaudu 18 protsenti, Lõuna-Eestis aga kuus protsenti. Kirde-Eestis on nii hõivatute kui tööjõu osatähtsus tööealise rahvastiku hulgas oluliselt väiksem kui Eestis keskmiselt. Tallinnas oli töötus Eesti keskmisest veidi madalam ning ulatus ligikaudu kaheksa protsendini.
Koos töötuse alanemisega on positiivne ka see, et vabade ametikohtade arv on tööturuameti andmetel kasvanud. Üldjuhul on vabade töökohtade arvu suurenemine olnud positiivses seoses majanduskasvuga (ja vastupidi).
Majanduse viletsa kasvu, negatiivse rändesaldo ja majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvu suurenemise tõttu jõudis juba mitu kvartalit aeglustunud tööhõive kasv esimesel kvartalil langusse, vähenedes aastases võrdluses 0,7 protsenti ehk ligikaudu 4000 inimese võrra. Kõige enam vähenes tööhõive töötlevas tööstuses ning põllu- ja metsamajanduses. Kõige suurem tööhõive kasv toimus aga ITK- ja tervishoiusektoris. Lisaks välisrändele, töötas ametlikel andmetel välismaal ligikaudu 21 000 Eesti residenti. Neid oli ligikaudu 1000 võrra enam kui möödunud aastal samal ajal, kuid 4000 võrra vähem kui eelmise aasta viimasel kvartalil. Kuigi majandus on kasvanud vähe ja möödunud kvartalis see näitaja langes, on tööturg püsinud tugevam.
Väljaränne väheneb
Väljaränne hakkab küll tasapisi aeglustuma, kuid selle põhjuseks on selles eas inimeste arvu vähenemine, kes välismaale tööle läheksid, kuid üha süvenev negatiivne loomulik iive vähendab Eesti rahvastikku. Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, järelikult suureneb võrreldes tööealistega ülalpeetavate arv. Vanemaealiste (üle 65 aasta) tööhõive suurendamine oleks küll üks võimalus, kuid tuleb arvestada, et selle vanusegrupi tööhõive määr on Eestis juba praegu teiste EL riikidega võrreldes väga kõrge (Eestis kümme protsenti, EL-is keskmiselt viis protsenti).
Kuna tööhõive langus oli statistikaameti avaldatud SKP langusest väiksem, siis võib esialgsete arvestuste järgi järeldada, et kogumajanduse tootlikkus langes. Tööhõive kasv on praktiliselt pidurdunud ning on võtnud suuna langusse. Väheneva tööhõive ja languses või madala tootlikkusega ei ole aga kuigi suur majanduskasv võimalik.
Töötuse määr sellel ja järgmisel aastal tasapisi alaneb. Üldjuhul reageerib töötus majanduskasvu aeglustumisele või selle langusele mõningase viiteajaga, siiamaani on aga töötus järk-järgult vähenenud. Samas on see Eestis langenud juba alla sellist taset, mis tekitab survet ülemääraseks palgakasvuks. Kuigi palgakasv jääb veel kiireks, ootame selle mõõdukat aeglustumist.
i
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
