Isiklik talgupäev

Tegelikult oli mul neli talgupäeva, kõik möödusid ühtemoodi, labidaga kaevates. Kui naabrinaine kõndis ligi, siis lausa ehmusin, sest ainult mulda uurides ja juurikaid sopsutades unustad muu maailma ära.

Meie külas ei ole ühist külaplatsi ega mingit muud objekti, kus saaks ühistalguid teha. Poleks koolimaja omal ajal maha põlenud, vast oleks siis teisiti?

Olekseid on muidugi maailm täis. Ei suuda keegi tulevikku prognoosida, ega ka minevikku, selles mõttes, et kui mingi tegur oleks olnud teistsugune, kuidas siis oleks läinud!? Heinz Valk on kirjutanud, et meie elukäik sõltub geenidest, ajajärgu võimalustest ja juhustest. Just neid viimaseid ei oska keegi ette näha! ( Igor Mang üritas küll tõestada, et oli enda auto alla jäämist ette näinud…) Lähedal Omedu külas oldi üheksakesi külaplatsi koristamas!

Esimesel mail kuulsin esimest korda kägu, võttis pikalt sõna. Päikegi paistis ja otsustasin istutada maha kolm erinevat viinamarjaistikut, mis Kristiine puukoolist olin toonud. Olid rohelistes lehtedes, mitte nagu kandvad taimed, millel on praegu vaid pungad. Aga järgmisel hommikul oli maas õrn lumehelbekord, loodan, et karastab taimi. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks – kas kehtib see ka taimede kohta? Saigi võetud kõige külmakindlamad sordid, muid seal tegelikult ei olnudki.

Eestimaalgi on korraga mitu nägu, kui näiteks bergeeniaid silmas pidada. Pärnus olid neil uhked suured õisikumütsakad mõni nädal tagasi juba kõrgel lehtede kohal roosatamas, aga minu omad on siiani punetavate lehtedega ja õisikud nende varjus arglikult peidus. Kuigi koht on parim, mis pakkuda on, päike pääseb ligi.


Talgupäeva eel oli end sinna kirja pannud 20 000 inimest, laupäeva lõpuks väideti osavõtjaid olnud umbes 40000. Usun, et minusuguseid isetalgulisi oli kah palju.

Ma ei pea Teeme ära! talguid sugugi nii unikaalseiks, haruldaseks – on küllalt eeskuju võetud nõukogude ajast? Olid siis ju ka samaaegsed üleriigilised laupäevakud, mil ühiselt koristati. Koolilapsed pesid pesuvahendite vahutades klasside kaupa oma koolipinke ja aknaid, asutuste töötajad rehitsesid lume alt välja sulanud lehti, kulu ja prahti, mida lõketes põletati. Ehk see ongi erinev, et nii vabalt ei tohi enam  lõkkeid lõõmama panna?

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus