Elektrilevi investeerib tänavu meie maakonda 2,3 miljonit eurot. Ettevõtte käiduosakonna juhataja Indrek Sild märkis, et kõige suurem investeering on Põltsamaa 10 kV jaotusseadme rekonstrueerimine, 10 kV ja 15 kV maaühendusvoolude kompenseerimisseadmete paigaldamine, mis läheb kokku maksma 195 000 eurot.
Ülejäänud on tema sõnul põhiliselt pingeprobleemide lahendamised. “Meil on maal palju pikki madalpingeliine, kuhu nõuetekohane pinge veel ei jõua,” tõdes ta.
Madalpingeliine korrastatakse 59 kilomeetrit, keskpingeliine 20 kilomeetrit. Kokku on 95 objekti, 30 alajaama. Mullu investeeriti Jõgevamaale 3,2 miljonit eurot.
Ilmastikukindel võrk
Indrek Silla sõnul tellis Elektrilevi Tallinna tehnikaülikoolist uuringu, kust selgus, et võrku tuleb arendada seal, kus on tarbijad. Eesti on jagatud neljaks varustuspiirkonnaks – ülitihe asustuspiirkond, kus on üle 10 000 kliendi km2, tiheasustus, kus on 1600 klienti ruutkilomeetril, hajatihe piirkond, kus 60 klienti km2 ja hajapiirkond, kus 2-3 klienti km2. Sellest lähtuvad ka varustuskindluse nõuded. Varustuskindlust hinnatakse katkestusminutite kestuse järgi. Katkestusajad on sõltuvalt varustuskindluse piirkonnast 12 minutist kuni 700 minutini.
Elektrilevi fookuses on ilmastikukindla võrgu ehitamine, et tuuled ja tormid ei viiks elektrit. Aastaks 2025 peaks 95 protsenti elektrivõrgust olema ilmastikukindel.
Kõige rohkem kahju teevad ühiskonnale katkestused madalpingeliinides. Rikete arv oli seal mullu 23 000 ehk kaks kolmandikku kõikidest riketest. Kõige efektiivsem viis madalpingeriketega võitlemisel on õhukaablite paigaldamine. Mullu paigaldas Elektrilevi 700 kilomeetrit madalpingeliinidele õhukaableid.
Keskpinges on valdavaks suunaks automatiseerimine, tüviliinide korrastamine, tihe- ja hajaasustuse eraldamine. Prioriteediks on asulate elektrivarustuse tugevdamine. Tüviliinid varustavad suuri alajaamu, linnu ja asulaid. Tihe- ja hajaasustuse eraldamine tähendab, et eraldatakse automaatikaga liinid, mis läbivad asulaid ja lähevad maale. Sinna vahele pannakse lülitid, mis lülitavad automaatselt metsase ala, kus on vähem kliente, välja. Linnad ja asulad jääksid eraldi.
Tõenäoliselt kehtestatakse püsitasu
Elektrilevi ärikliendihalduse juht Kaupo Eerme ja suurkliendihaldur Nikolai Zõbin tõdesid, et ettevõttel on üle riigi kokku ligi 40 000 liitumispunkti, kus on elektri tarbimine 0, need kohad ei asu ainult maal, vaid ka linnades. Sealsed kliendid ei osale kuidagi võrgu kulude katmisel. Suund on võetud sellele, et ka 0-tarbimisega kohtade omanikud panustaksid võrgu arendamisse. Hoolduse mõttes pole võimalik neid liine demonteerida ega hooldamata jätta ja see on omakorda kulu. Hinnapoliitika tuleb ümber vaadata ja tõenäoliselt tuleks kehtestada püsitasu. Kuidas kehtestada püsitasu erinevates varustuskindluse piirkondades, see teema vajaks tõsist analüüsi ja samuti ka ühiskondlikku kokkulepet.
Kõige suurem kulu tuleb Elektrilevile praegu hajapiirkonnast, kus on 60 protsenti rauda, ja hoolduse maksavad kinni teiste piirkondade tarbijad.
Investeeringud Jõgevamaal, suuremad objektid
•Põltsamaa 10 kV jaotusseadme rekonstrueerimine, 10 kV ja 15 kV maaühendusvoolude kompenseerimisseadmete paigaldamine 195 000 eur
•Vaidavere F2 ja F3 pingeprobleemide lahendamine Palamuse vallas 179 000 eur
•Pala F2 pingeprobleemide lahendamine Pala vallas 130 000 eur
•Sepaküla F1 pingeprobleemide lahendamine Tabivere vallas 112 000 eur
•Jõgeva – Rakke fiidri automatiseerimine 103 000 eur
•Janvesti F3 pingeprobleemide lahendamine Põltsamaa v. 91 000 eur
•Haigla F1 pingeprobleemide lahendamine Puurmani vallas 84 000 eur
•Trossi II F3 pingeprobleemide lahendamine Saare vallas 82 000 eur
•Kassisaare F2 pingeprobleemide lahendamine Pajusi vallas 64 000 eur
•Pilli F2 pingeprobleemide lahendamine Tabivere vallas 64 000 eur
•Kaasiku F2 pingeprobleemide lahendamine Tabivere vallas 60 000 eur
•Lilastvere F3 pingeprobleemide lahendamine Torma vallas 50 000 eur
•Punnikvere F1 pingeprobleemide lahendamine Pala vallas 50 000 eur
Kokku 95 objekti, keskpingeliine 20 km, madalpingeliine 59 km, 30 alajaama
Liinikoridoride hooldustööd Jõgevamaal
Suuremad tööd 2014. aastal:
•Alatskivi – Kolkja 15 kV
•Alatskivi – Koosa 15 kV
•Jõgeva – Rakke 10kV
•Jõgeva – Vaimastvere 10kV
•Jõgeva – Põdra 10kV
•Pajusi – Kalana 10kV
•Pajusi – Põltsamaa 10kV
•Pajusi – Adavere 10kV
•Puurmanni – Põltsamaa 15kV
•Puurmanni – Mäenda 10kV
•Puurmanni – Voldi 15kV
•Põltsamaa – Leie 15kV
•Põltsamaa – Pajusi 10kV
•Põltsamaa – Põdra 10kV Hooldatud liine kokku: ca 113 km
i
HELVE LAASIK
