Teisipäeval külastas Jõgeva linna 12 pedagoogikatudengit Belgiast. Uudistati uut riigigümnaasiumi hoonet, tutvuti maa- ja linnavalitsuse ning “Karikakra” lasteaia tööga.
Antvertpenis Artesis Plantijn ülikooli kolledžis lasteaia- ja algkooliõpetajaiks õppivatele nooretele oli selline visiit välismaale õppekava kohustuslik osa. Õpperühmad oleksid saanud minna nii Hispaaniasse, Horvaatiasse kui Türki.
Eesti on belglastele põnev ja isemoodi maa
Külalised valisid enda kinnitusel Eesti just teistmoodi eksootika pärast: siin pole palme, ent tegemist on väga põneva ja isemoodi maaga. Türgis ja Hispaanias käiakse tavalistel koos vanematega puhkamas, aga Eesti ja eriti siinse väikelinna külastamine tekitas palju elevust ja pakkus üllatusi.
Tudengite sõnul on imekspandav see, et Jõgeval jätkub lasteiakohti kõigile ning ühe rühmaga tegeleb kaks õpetajat. Belgias tegeleb üks lasteaiaõpetaja mõningatel juhtudel kuni 40 lapsega. Ses mõttes meeldis külalistele meie lasteaiakorraldus väga.
Artesis Plantijn kolledži psühholoogia- ja didaktikaõppejõud Nathan Robert tõi välja Eesti ja Belgia haridussüsteemi peamised erinevused.
“Belgias on eripäraks kolm koolisüsteemi Eesti ühe vastu. Belgia haridussüsteemi korraldamises osaleb kolm kogukonda ning see põhineb kolmel Belgia ametlikul keelel – hollandi, prantsuse ja saksa keelel,” selgitas õppejõud. Enne, kui laps Belgias kooli astub, tuleb välja selgitada, mis keeles ta õppima hakkab. Õppurid saavad valida rahvusvaheliste ja Belgia koolide vahel.
Koolimajal peab olema sisu
Õpetajate koolitaja Nathan Robert külastas Jõgevat juba teist korda. Tema sõnul on põnev jälgida muutusi, mis vahepeal on toimunud. Näiteks oli huvitav renoveeritud gümnaasiumihoone külastamine, sest nüüd oli näha, missugune on tulemus. See oli külalise kinnitusel meeldiv.
Juba 20 aastat hariduse valdkonnas töötanud Robert on näinud mitmesuguseid uusehitusi ja renoveeritud õppeasutusi ning ta rõhutas, et majal peab olema sisu ja eesmärk, mitte lihtsalt ehitatud hoone. Seda hindamispõhimõtet jälgis ta “Karikakra” lasteaia juures. “Ma soovin teada, mille poole nad püüdlevad, missugune on lasteaia tulevik; oluline on mõelda, miks me seda teeme,” rääkis külaline Belgiast.
Eesti hariduseluga on käidud Belgiast tutvumas juba viis aastat. Varem on Robert oma tudengid põhiliselt Tartusse viinud, pisut on uudistatud ka Tallinnas. Kuid ta arvab, et tudengite toomine Jõgevale annab vahetuma pildi kohalikust elukorraldusest ning haridussüsteemist. Tallinn ja Tartu on suuremad linnad ning sealne koolielu midagi nii uuenduslikku enam ei paku.
Jõgevalt edasi Narva
Eesti külastamine on põnev, sest belglased teavad Baltimaade olukorrast väga vähe. See on avastamata piirkond ning pakub huvi. Killuke laulva revolutsiooni ajaloost sai külalistele osaks Jõgeva muusikakoolis Alo Mattiiseni klassis. Alo sõbra, muusikakooli kitarriõpetaja Aivar Mihkelsoni eestvedamisel tutvusid külalised esmakordselt Mattiiseni loominguga. See tekitas elavat huvi ning usinalt märgiti üles kõik kuuldud lugude pealkirjad, et neid internetis uuesti kuulata.
“See on uskumatu, kuidas lühikese taasiseseisvumise aja vältel on toimiv haridussüsteem välja kujunenud – õppel on sisu ja kindlad eesmärgid,” polnud Nathan Robert kiitusega kitsi.
Pärast Jõgeva visiiti liiguvad tudengid edasi meie piirilinna Narva. Nathan Roberti sõnul on nad Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppedirektori Alo Lõokesega aastaid koostööd teinud ning seetõttu on neil ikka ja jälle meeldiv tagasi Eestisse tulla.
i
MARGE TASUR
