Kevadel on fenomenaalne jõud, mis tõmbab meid õue, paneb hoove ja keldreid koristama.
Tavapäraselt süüdatakse siis ka lõkked, et põletada oksi, lehti ja muud koristusest tekkinud prahti.
Üsna tihti näeme “oskuslikke” lõkkemeistreid, kes on tulekolde vana õli, ruberoidi või autorehvi abil põlema suutnud süüdata. Lõkkesse pannakse ka kõik vanad riided, kasutu mööbel ja muud plastikust ja keemilistest ainetest koosnevad esemed. Viimati mainitud kraami põletades saastame keskkonda mürgiste ainetega, mis on üliohtlikud inimese tervisele ja kahjustavad loodust.
Lõkkes või koduses keskküttekatlas on põlemistemperatuurid väga madalad ja põlemine ei ole täielik. Saaste satub prügipõletaja marjapõõsastele ja peenardele.
Kui olukorda natukene võimendada, siis võiks ju lubada lastel maasikaid enne suhu panemist värskelt põlenud rehvitahmaga tupsutada või õlikanistrisse kasta. Inimesed tajuvad, et põleva rehvi kohal toitu grillida ei ole tervislik, aga rehvi niisama põletada tundub justkui keskkonnaohutu tegevus. Kogu pere, lapsed kaasa arvatud, seisab sealsamas lõkke kõrval. Hingatakse sisse dioksiine, mis on ühed mürgisemad ained, mida inimene üldse tekitada suudab. Kahjuks on need ka vähkitekitavad.
Üheks saastapõletajate argumendiks oma teo õigustamiseks on: nagunii põletatakse tänapäeval jäätmed ära, mis vahet siis on, kas teen seda oma lõkkes või tehakse seda minu eest Iru elektrijaama ahjus.
Tõepoolest rändavad jäätmed, mida taaskasutada ei õnnestu , enamasti spetsiaalsetesse jäätmepõletusahjudesse. Erinevalt lõkkest, on aga jäätmepõletusahjudes temperatuurid väga kõrged, mis tagab täieliku põlemise. Pealegi on seal olemas filtersüsteemid, tänu millele on õhusaaste minimaalne. Lõkkes võib põletada ainult looduslikke materjale: puuoksi, kulu, puulehti jne, sest metsad ja taimestik suudavad loodusliku tooraine põlemisel tekkinud süsihappegaasi ümber töödelda. Kahjuks ei ole maakeral veel ventilatsioonitoru, et saaste kosmosesse lasta. Kõik, mis me tekitame, püsib siinsamas „kupli all“ ja langeb varem või hiljem uduna, vihmana või lumena maha.
Kõik ebavajaliku – vana mööbli, kasutatud autorehvid, plastpakendid jms – saab viia jäätmejaama, kus nende vastuvõtmine on enamasti tasuta. Väiksemad mittevajalikud asjad saab panna olmeprügi konteinerisse. Lisaks korraldavad paljud omavalitsused suurjäätmete, ohtlike jäätmete jms kogumisringe. Uurige sellekohast teavet omavalitsusest.
i
RAINER PESTI, Ragn-Sellsi turundusjuht
