Kuigi otsus oli sisuliselt ammu Rohu tänava hoonekarbi kasuks langetatud, tehti rahvale veel natuke tsirkust ja telliti ekspertiisid. Milleks oli vaja raha raisata, kui tulemus oli ette teada?
Nagu juba ammu heaks tavaks saanud, ei kaasatud lapsevanemaid, õpilasi ega õpetajaid mingitesse aruteludesse, nende arvamusi ei kuulatud. Saadi paarsada internetiankeeti ja mõni paberankeet. Seda küsitlust ei saa kuidagi esinduslikuks pidada. Ei maksa imestada, et meie inimestel on ükskõik, ja kui nende käest arvamust küsida, siis enamasti löövad nad käega…
Karme ja valusaid otsuseid tuleb aga linnavolikogul veel teha. Ehk on selleks ajaks natuke millestki ka õpitud? Lootus sureb alati viimasena…
26. aprill 2014
