Laupäeval, 3. mail tehakse Jõgeval algust uue rahvaspordiüritusega. Keskpäeval antakse Virtuse spordihoone juures start I Jõgeva rahvajooksule, kus lisaks 10,2 km pikkusele distantsile on kavas tavapärasest natuke erinevas formaadis võistkonnajooks, samuti 9 km pikkune rahvamatk ning mitmesugused lastejooksud. Üritusele saab ennast kirja panna aadressil www.sportos.eu, homseni kehtib seejuures eriti soodne hind.
Kuigi rahvajooksule on juba praegu registreerunud Eesti jooksuparemikku kuuluvad Viljar Vallimäe ning vennad Deniss ja Vjatšeslav Košelev, ei ole ürituse korraldajate sõnul nende prioriteediks siiski tipud. “Nemad on selleks, et üritust atraktiivsemaks teha,” selgitas peakorraldaja Sander Maasing, lisades, et kõige tähtsamad on nende jaoks tavalised inimesed. “Need, kes ei ole sportlikult hullult aktiivsed, vaid tulevad nautima tervislikku päeva.”
Ettevalmistused tehtud
Sander Maasingu sõnul on põhilised ettevalmistused rahvajooksuks praeguseks tehtud. “Oleme valmis võistlusele vastu astuma. Kõik kokkulepped on olemas, vaja on veel vaid viimased otsad kokku tõmmata,” ütles Maasing. “Minu jaoks on see esimene jooksuvõistlus, mida ma korraldan. Ühest küljest oleks see nagu pea ees tundmatus kohas vette hüppamine, samas õnnestus eelmisel aastal väga hästi Jõgeva rattaralli korraldamine ning seetõttu on mul vajalik enesekindlus olemas,” kinnitas endine rattaproff Maasing, kelle korraldatud esimene Jõgeva rattaralli tunnistati Jõgevamaa 2013. aasta parimaks piirkondlikuks spordisündmuseks. “Rattaralli on ka suurem projekt, sest see toimub liikluseks avatud teedel ja suurel ringil ning seal on natuke rohkem erinevaid nüansse, mida tuleb silmas pidada.”
Hoopis uus üritus
Rahvajooksuga seoses on tekitanud poleemikat selle nimes kasutatav sõna esimene. Ka korraldajatele on öeldud, et tegemist ei ole esimese jooksuga, sest Jõgeva kevadjooks on toimunud juba 24 aastat. Sander Maasing rõhutab, et rahvajooksu puhul ei ole tegemist kunagise kevadjooksu ülevõtmisega.
“Jõgeva Rahvajooks on uus algatus, uue nime ja trassiga,” ütles Maasing. “Tõsi, jooksu trassile jäävad nagu varemgi Jõgeva ja Siimusti, kuid ring läbitakse vastupidises suunas ning sisuliselt täiesti teistel teedel. Tahan rõhutada, et Jõgeva rahvajooks on uus algatus ning ma ei ole varasemalt korraldatud üritusi üle võtmas, kevadjooks toimub endiselt igal kevadel, kuid teises formaadis. Nüüd on meil kaks jooksu, kevadjooks ja rahvajooks, ning inimesed saavad valida, kas osalevad ühel neist või mõlemal.”
Võistkonnal tasub kõige nõrgemat utsitada
3. mail kell 12.00 Virtuse spordihoone juurest startiva esimese Jõgeva rahvajooksu kavas on 10,2 km rahvajooks, 10,2 km võistkonnajooks ja 9 km rahvamatk. Rahvajooksul selgitatakse paremus individuaalarvestuses, võistkonnajooksul võistlevad omavahel neljaliikmelised võistkonnad ning võistkonnaliikmete ajad individuaalarvestusse ei lähe.
“Võistkondade paremusjärjestus selgub iga võistkonna viimase ehk neljanda liikme aja põhjal,” selgitas Sander Maasing. “Kui tavaliselt jookseb igaüks individuaalselt ja liikmete ajad liidetakse kokku, siis nüüd ei ole kellelgi mõtet oma võistkonnakaaslaste eest ära joosta. Pigem tasub võistkonna kõige nõrgemat toetada ja utsitada.” Rahvajooksu stardi järel pääsevad rajale ka rahvamatkal osalejad, nende vahel võistlust ei toimu ning paremusjärjestust ei selgitata.
Lisaks toimuvad Virtuse spordihoone juures kuni 6-aastaste lastejooks (distants 200 meetrit; osaleda võivad ka lapsevanemad lapsevankriga) ning 7–14-aastaste noortejooks (400 meetrit).
Favoriidina stardib Viljar Vallimäe
Esimese Jõgeva rahvajooksu ühe favoriidina läheb starti Viljar Vallimäe. “Ma ei lähe võitma, ma lähen alati võistlema ja eks distantsi jooksul näeb, kuidas läheb,” jääb Eesti üks paremaid pikamaajooksjaid eesmärkide seadmisel tagasihoidlikuks.
Selle nädala alguseks on rahvajooksule registreerunud mõnikümmend osaleda soovijat. Viljar Vallimäe ei karda, et konkurents jääb nõrgaks.
“Enamik paneb ennast kirja alles viimasel nädalal. Minagi vaatan tavaliselt alles paar päeva enne starti, kus ma osalen,” ütles Vallimäe, kes juhendab mitmeid jooksuhuviliste rühmi üle Eesti, sealhulgas ka Jõgeval. “Paljud minu Tartus tegutsevate gruppide liikmed on näiteks öelnud, et nad ei ole veel ennast registreerinud, aga tulevad kindlasti Jõgevale. Loodan, et tuleb veel ka mitmeid tippjooksjaid.”
Korraldaja Sander Maasing on enda sõnul väga rahul, kui rahvajooksule tuleks vähemalt 200 osalejat. Viljar Vallimäe kinnitas, et pole väga oluline, kui palju jooksjaid esimesel rahvajooksul osaleb, kõige tähtsam on tema hinnangul traditsiooni tekitamine. “Tuleb hoida traditsiooni järgmisel aastal ja edaspidi, siis kasvab sellest ka suurem jooks välja,” on Vallimäe kindel.
“Jooksuürituste kalender on viimastel aastatel väga tihe ning jooksuhuvilistel on palju osalemisvõimalusi. Iga korraldaja peab leidma oma võistlusele mingi erilise nüansi.” Ka Vallimäele pakub põnevust võistkonnavõistluse uuenduslik formaat. “Tavaliselt lähevad individuaalarvestuses startijad ka võistkonnas kirja, võistlustel osaledes ma aga ei teagi distantsil olles, kus teised tiimiliikmed parajasti on,” lausus Vallimäe. “Siin on aga täiesti eraldi arvestus ning ühtse võistkonna puhul on võimalik tiimitööd teha. Ka harrastajate võistkond võib selles arvestuses väga kõrgele kohale jõuda.”
Osalejate rahulolu kõige tähtsam
Rahvajooksul autasustatakse absoluutarvestuse kolme paremat meest ning kolme paremat naist, erinevate vanusegruppide arvestuses vaid võitjat. Võistkonnaarvestuses saab auhinna parim võistkond. Laste- ja noortejooksu iga osaleja saab preemia ning rahvajooksul ja rahvamatkal ootab igat lõpetajat karastusjook.
Sander Maasingu sõnul on rahvajooksu auhinnad esemelised. “Rahvaspordiüritustel ei saa auhindu 95 protsenti osalejatest ning nad teavad, et neil pole lootustki auhindu võita. Korraldajatel on mõtet auhinnafondi panustada ainult siis, kui on vahendeid, et tippe kohale meelitada,” lausus Maasing. “90 protsendile osalejatele on auhindadest olulisem see, et oleksid lahendatud olulised korralduslikud küsimused. Kui ma panen kogu raha auhinnafondi ning võitja koorib laua puhtaks, on temal meel hea. Kõigil ülejäänutel on aga tuju paha, sest näiteks kuskil ristmikul polnud mõnda inimest valvamas, auto sõitis jooksjatele ette ning rikkus neil kogu päeva. Rahvaspordiüritusel on tähtsaim osalejate rahuolu ja et kõik lahkuksid hea tujuga.”
Sel laupäeval toimuva liikumispäeva raames on kõigil huvilistel võimalik koos Viljar Vallimäega tulevase rahvajooksu rajaga eelnevalt tutvuda. 26. aprillil kell 11.00 tehakse Virtuse spordihoone juures ühiselt soojendus- ja venitusharjutusi ning kell 12.00 suundutakse rahvajooksu avatud rajale, kus igaüks võib vastavalt oma võimetele kas joosta, sörkida või kõndida.
i
MATI ALEV
