Raha säästmiseks, sealhulgas pensionipõlveks kogumiseks on väga palju erinevaid võimalusi. Hoiustamine pangakontol, investeerimine aktsiatesse, fondiosakutesse, metsa ja põllumaasse, kinnisvarasse, pensionifondidesse on vaid mõned enim levinud võimalused paljudest.
Eesti elanikud eelistavad säästude kogumisel ja paigutamisel kinnisvara. See peegeldub nii makrotasandi näitajates kui ka eelmise aasta detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud vastavasisulises uuringus. Makrotasandil kajastub Eesti inimeste suur soov kinnisvara omada eelkõige eraisikute kõrges laenukoormuses. Eurostati andmetel oli see 2012. aasta seisuga Ida-Euroopa riikide hulgas suurim, ületades meie ajalooliste “saatusekaaslaste” vastavat näitajat keskmiselt ligikaudu kolmandiku võrra. Mikrotasandil selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringust, et kinnisvara soetamist pidas tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist. Samas peegeldus uuringutulemustes ka teatav vastuolu: enamikul polnud aimu neile kuuluva kinnisvara väärtusest või oldi arvamusel, et tänasel hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara “hea hinnaga” realiseerida. Pea 90 prpotsenti vastanuist pidas investeerimise all silmas oma kodu soetamist.
Milline on olnud kinnisvarainvesteeringu tasuvus Eestis ning kuidas see kõrvutub teiste investeerimisvõimalustega? Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud, kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu viis protsenti. Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8 protsenti aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3 protsenti aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt üheksa protsenti aastas.
Kahjuks ei ulatu Eesti pensionifondide ajalugu 1997. aastasse. Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999. aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90 protsendi võrra ehk keskmiselt 4,4 protsenti aastas. Kui siia lisada veel kolmanda samba investeeringult tagastatud tulumaks, siis kujuneb aastaseks tootluseks pea kuus protsenti. Võrdluseks: kinnisvarahinnad on samal ajavahemikul (1999-2013) kasvanud 60 protsendi võrra ehk keskmiselt 3,5 protsenti aastas.
Tõenäoliselt on meie kinnisvaralembusel omad (ajaloolised) põhjused. Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara üldjuhul oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes paremini. See ei ole aga nii olnud viimase poolteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. On oluline mõista, et mistahes reaalvara või finantsinstrumendi ajalooline tootlus ei anna infot tuleviku tootluse kohta ning investeerimisega kaasnevad ka teatud riskid. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil vaadata pigem kui ühte võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki oma sääste vaid ühele kaardile – kinnisvarale.
i
KRISTJAN TAMLA, Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees
