Täna 140. sünnipäeva tähistava Mustvee puhkpilliorkestri dirigendil Kaido Järvsool on Eesti eri paigus juhatada kaks orkestrit. Sellepärast on mehel ka kaks kodu.
Elu on Järvsoo Tallinna viinud. “See ei tähenda, et mu põhitöökoht pealinnas oleks. Tõsi, seal on tööd, mis sisse toob,” rääkis ta.
Esmaspäeviti sõidab Kaido Järvsoo Tallinnast Torma kanti, kus tal on Vaiatu lähedal maamaja. Neljapäeviti läheb ta jälle Kadrina kaudu pealinna poole tagasi. Tema elukaaslane on pärit Hiiumaalt ning mõnel nädalavahetusel tuleb ka üle mere sõita. Vahepeale jäävad tööpäevad Jõgeval, kus ta muusikakoolis lastele puhkpillimängu õpetab.
Pillimängu hakkas õppima Tartus
Kaido Järvsoo lapsepõlv möödus Luige silla lähedal. Juba lapsena mängis ta Torma orkestris. Nüüdseks meie hulgast lahkunud Alfred Õunapuu tõi noore mehe orkestrisse. Mõnda aega on Järvsoo juhatanud ka Torma orkestrit. “Elu läks lihtsalt niimoodi, et nüüd ma enam selle orkestriga ei tegele,” tunnistas ta.
Kaido Järvsoo mängib trombooni. Pillimänguõpinguid alustas ta Tartus, sest tema vanemad kolisid Jõgevamaalt ülikoolilinna. Tamme gümnaasiumis ehk endises viiendas keskkoolis tegeles puhkpilliorkestriga Sulev Kald. Kui Kaido esimesse klassi läks, tegutses koolis suur orkester. Väikesed koolijütsid võeti vastu mürtsuva marsiga. See jäi poisile meelde. Kui tekkis võimalus alustada pillimänguõpinguid, poiss läkski.
Kui õpetaja Kald töökohta vahetas, õppis Kaido teise õpetaja käe all edasi. Ühel päeval kutsuti teda juba Torma orkestrisse mängima, sest ees ootas välisreis Rootsi. See juhtus sügaval nõukaajal ja välisreis oli noorele inimesele piisavaks tunnustuseks, et pillimängu edasi õppida. “Motivatsioon oli ka muusikakooli minna,” lisas ta.
Kaido Järvsoo läks 13-14-aastasena edasi ka muusikakooli. Tol ajal kestsid puhkpilliõpingud mitte seitse, vaid viis aastat. Kaido lõpetas muusikakooli. Edasi oli loogiline samm astuda Heino Elleri nimelisse muusikakooli.
Vahepeal jõudis ta mängida Eesti Kaitseväe orkestris, lõpetada Elleri-kooli trombooni erialal, lisaerialaks dirigeerimine.
Sise- ja välisdirigent
Tormas peeti aastaid kohalikke suuri puhkpillipidusid, mis kandsid nime ToPoF. Seal oli Mustvee orkester alati kohal, avas festivali ja esines.
“Sain neid seal ka paar korda juhatada, nende kauaaegne dirigent maestro Valter Jaanus kutsus mind Mustveesse. Läks mitu aastat, enne kui ma nõustusin,” tunnistas ta.
Mustvee puhkpilliorkestri dirigendiks saamises on muidugi “süüdi” Valter Jaanus. Tema maja jääb Mustveesse sisse sõites kohe tee äärde. “Käisin tal tihti külas, rääkisime väga palju. Ühel päeval tunnistasin, et olen valmis talle mõneks ajaks appi tulema. Nii jäigi, et orkestril on sisuliselt kaks dirigenti.
“Olen nii-öelda välisdirigent ja Valter Jaanus sisedirigent. Või vastupidi – Valter Jaanus on välisdirigent ja mina sisedirigent. Just Valter teeb väga palju väliseid asju, ka kiriku asjadega on tema alati kursis. Kui on kirikupühad tulemas, siis Jaanus alati ütleb, mida võiksime mängida. Mina saan tema käest alati nõu küsida,” kõneles mees.
Ka juubelikontserdi kava on kokku pannud Valter Jaanus. “Mina mängin ühe vanema loo,” rääkis Järvsoo.
Mustvee linnapäevi ei kujuta keegi ette ilma orkestrita. “Mängime päeval tavaliselt rahulikke lugusid, õhtul ka teist laadi lugusid. Alati ei saa öelda, et on ainult kurvad lood. Kurbade kõrval on ka rõõmsamad. Valikut peab olema. Mind on selle eest kiidetud, et mõni neid kurbi vanaaegseid lugusid ka esitab. Peab olema võimalik ka marssi kuulata. Tõsine puhkpilliorkester peab marssi oskama.”
Tema hinnangul pole Mustvee orkestril tegelikult midagi puudu. “Tõin mõningaid uusi noote kaasa. Vanad on väga head, et neid lugusid mängida. Me pole just kuigi palju uusi asju juurde võtnud.”
Et ikka mängulusti jätkuks
Kaido Järvsoo tunnistas, et teeb ikka sama tööd, mida tänapäeva muusikas tehakse. Varem mängis tantsuks puhkpilliorkester, see oli kõige suurem ansambel, mis üldse olemas. Kui palju tänapäeval enam taolist muusikat tantsuks kasutatakse, küsis ta. Vastust teab igaüks ise. Sellepärast ongi Mustvee puhkpilliorkestril tantsunoodivihikud oma lõbuks ja vahel ka teiste lõbustamiseks.
“Juubelikontserdil me neid vihikuid ei kasuta. Tegemist on ikka kontsertrepertuaariga,” kinnitas orkestrijuht. Mõnd lugu on kindlasti sada aastat tagasi ka mängitud.
Järvsoo hinnangul pole Mustvee orkestri mängijad kindlasti Eesti kõige vanemad. Kuid nad on väga tublid. “Ma ei usu, et mõni teine taoline orkester sellise kavaga hakkama saaks nagu meie mehed. Ja see pole kiitlemine, vaid tunnustus meestele,” tõdes ta.
Ta soovib Mustvee orkestri meestele head tervist ja vastupidavust, et neil ikka veel mängulusti jätkuks.
Tõsised probleemid on järelkasvuga. Selle pärast valutab südant ka Valter Jaanus. “Proovisin minagi seal koolis noori välja õpetada. Andsime mitu kontserti, aga puhkpilli jääb mängima mõni üksik. Eks see ole terves maakonnas nii, et puhkpillimängu on proovinud paljud noored, kuid kõik ei jää nendele pillidele truuks. Aga võib-olla pole alati selleks ka õige hetk ja õige aeg?” küsis Järvsoo. Tema kinnitusel on noortel sageli palju teha. “Keegi pole süüdi. Pole halvasti õpetatud, ei napi ka toetajaid. Aga võib-olla pole lastel motivatsiooni? Tänapäeval need motivaatorid, mis minul olid, enam ei tööta nii, nagu töötasid tol ajal. Noortele on vaja hoopis teisi motivaatoreid.”
Pilimäng sisustab vabad tunnid
Kaido Järvsoo õpetab praegu ka Jõgeva muusikakoolis vaskpille. Ka Jõgeva linnaorkestri järelkasvuga on, nagu on. Järvsoolt on küsitud, kui palju üldse on Jõgeva muusikakoolis noori vaskpillimängijaid välja õpetatud. Täpset numbrit ta peast öelda ei osanud, kuid kinnitas, et temal on praegu kuus õpilast. Lisapillina keegi praegu puhkpilli ei õpi. “Keskmiselt ongi olnud kuus kuni kaheksa vaskpillide õppijat, nii oli ka nõukaajal. Mina olen seda meelt, et Jõgeva kohta on see hea tulemus. Õppureid on erinevas vanuses, osa muusikakoolis teises klassis, tavakoolis käivad kolmandas, üks noormees on ka põhikooli lõpetamas. Suuremad on juba parajad mängumehed, kolm on päris noort, nemad alles alustasid.” Kaido Järvsoo hinnnagul pole see halb, kui laps pannakse muusikakooli, et n-ö bussiaega parajaks teha. “Võib-olla leitakse niiviisi tee pillimängu juurde ja selles pole midagi taunitavat. Las pillimäng sisustabki vabad hetked,” nentis ta.
Laulupeole kavatseb Järvsoo minna koos Kadrina puhkpilliorkestriga. “Jõgevamaalt seekord ühegi orkestriga minna ei plaani,” tunnistas mees.
Kaido Järvsoo elukäik
*Sündinud Jõgevamaal
*Õppis Tartu 5. Keskkoolis
*Kooli ajal alustas pillimänguõpinguid
*Mängis kooli orkestris
*Astus muusikakooli
*Lõpetas Heino Ellerinimelise Tartu muusikakooli trompeti erialal
*Lisaerialaks dirigeerimine
*Õpetab Jõgeva muusikakoolis lastele puhkpillimängu
Otsib oma teed nii õppimisel kui ka õpetamisel
Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt ütles, et nad on Kaido Järvsooga koos töötanud juba üle kümne aasta. Koolijuhi sõnul otsib Kaido oma teed nii õppimisel kui ka õpetamisel.
“Kaido armastab kasutada moodsaid õppimise ja õpetamise tehnikaid. Ta on kooli toonud kõikvõimalikke vidinaid ja neid katsetanud. Samuti on ta agar proovima uusi hingamistehnikaid,” rääkis koolijuht. Kuidas need kõik toimivad, selgub tavaliselt katse-eksituse meetodil. Samuti armastab Kaido e-õpet ja kasutab palju internetti.
“Ta on noor ja energiline inimene, aga vahel on tal pea ka tuult täis,” lisas Katt.
Valmistab lapsi konkurssideks korralikult ette
Kolleegi, kontsertmeister Gerda Heinmaa hinnangul on Kaido Järvsoo aktiivne elurõõmus inimene. “Saab lastega hästi hakkama ning otsib uusi väljendusvahendeid ja õpetamismeetodeid. Valmistab lapsi konkurssideks korralikult ette. Oleme ikka mitmetest konkurssidest ja võistlustest osa võtnud ning ka päris häid kohti saanud,” kinnitas Heinmaa.
Tema sõnul pole nad Kaido Järvsooga alati ühel arvamusel. “Tal on omamoodi uuenduslikud seisukohad. Alati ei pruugi need kõik toimida, aga las inimene otsib, võib-olla ta leiab ka selle õige,” tõdes Heinmaa.
Kolleegina on Järvsoo tema sõnul heatahtlik ja sõbralik ning uuendusmeelne.
i
HELVE LAASIK
