Jalgrattahooaeg on täies hoos ning meie teedel ja tänavatel on näha üha enam kaherattalisi. Alanud rattahooaeg tähendab paratamatult aga ka rattavarguste arvu kasvamist – nii on see paraku igal aastal olnud. Nii, nagu keegi meist ei jäta oma truud kaaslast üksi, ei maksa ka oma kaherattalist sõpra järelevalveta jätta. Samuti ei tasu loota, et kui ratta suletud trepikotta või koridori tõstate, on selle turvalisus tagatud.
Varaste elu tuleks raskeks teha
Politseil ei ole jalgrattavargusi lihtne avastada, sest varas istub sadulasse, sõidab minema ja mingit märki temast enamasti maha ei jää. Seepärast on oluline, et iga rattaomanik teeks varga elu raskeks ja annaks oma panuse selleks, et tema sõiduvahendit ei näpataks.
Jalgrattaid läheb kõige enam kaduma maist kuni septembrikuuni. Samale perioodile jääb ka kaherattaliste kõige aktiivsem kasutusaeg. Eelmisel aastal politseisse laekunud info alusel pannakse kõige rohkem rattavargusi toime just trepikodadest ja koridoridest. Järgnevad tänavale, parklasse või lahtisse hoovi jäetud rattad, alles siis vargused keldritest, kõrvalhoonetest ja garaažidest. Väiksemates kohtades viiakse jalgrattaid ära peamiselt tänavatelt või kõrvalhoonetest.
Selle aasta esimese kolme kuuga on Jõgevamaal varastatud kolm jalgratast. Eelmisel aastal ei varastatud samal ajavahemikul aga Jõgevamaal mitte ühtegi jalgratast. Mullu jäi meie maakonnas oma kaherattalisest sõbrast ilma 13 inimest, ka 2012. aastal varastati Jõgevamaal 13 jalgratast.
Jalgrattavargused tänavu:
* Ööl vastu 24. veebruari varastati Põltsamaal Tartu maanteel asuva kortermaja trepikojast lukustamata lillat värvi jalgratas Panther Sophy. Vargusega tekitatud kahju suurus on 300 eurot
* 1. märtsil teatati politseile, et Pajusi vallas Aidu külas varastati tee äärde järelevalveta jäetud lukustamata Autor Thema jalgratas. Vargusega tekitatud kahju suurus on 350 eurot.
Statistika kajastab vaid neid rattavargusi, millest politseid on teavitatud, seega võib arvata, et juhtumeid on tegelikult rohkem.
Ratta saab kiiresti ja vaevata edasi müüa
Ratas on populaarne varastamisobjekt, sest selle saab kiiresti ja kerge vaevaga edasi müüa. Sellepärast tuleb oma sõiduvahend lukustada isegi siis, kui korraks poodi lähed. Jalgrattaraamile võiks märkida oma isikuandmed, siis on politseil seda lihtsam tagastada. Kindlasti ei või jätta oma kaherattalist avalikus kohas lukustamata, sest selle äraviimine võtab vilunud pätil aega vaid mõne sekundi.
Jalgratast lukustades tuleb aga arvestada sdagi, et peenikese trossiga lukud pole vargale suureks takistuseks ning tuleks eelistada jäikasid metallist U-lukke või jämedaid jäikade lülidega lukke, mis tangide vahele ei mahuks. Rattale tuleb leida tugev kinnituskoht, näiteks laternapost või käsipuu.
Kui jalgrattaga poodi sõidate, on kõige mõistlikum jätta keegi välja seda valvama, kui see pole võimalik, tuleb ratas kindlasti lukustada läbi raami, mitte läbi esiratta. Kui jalgratta rattaid on lihtne lahti monteerida, kinnita esiratas jalgrattalukuga raami ja tagaratta külge. Paljude rattamudelite puhul on võimalik esiratas mõne sekundiga lahti võtta ja raam lähedal asuva auto peale tõsta. Kui kedagi poe ette valvama jätta pole võimalik, on soovitav jätta ratas võimalusel valvekaamerate vaatevälja.
Kindlasti ei maksa ratast jätta trepikotta, väheturvatud keldriboksi või rõdule, kuhu pääseb ligi näiteks trepikoja rõdult, katuselt või esimesele korrusele ka otse tänavalt. Öösel on varastel piisavalt aega, et segamatult trepikojas tegutseda ja lukk lahti murda. Kui olete jätnud oma kaherattalise sõiduki turvalisse lukustatud keldriboksi, tuleks ikkagi veenduda, et see läbi akna või ukse näha ei oleks ja möödujaid ei ahvatleks.
i
Teavitage alati ka politseid
Oma varaga tuleb hoolikas olla, kuid lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata igale kahtlasele tegevusele meie ümber ja sellele kohe reageerida. Iga inimese sekkumisest on meie kõigi turvalisuse tagamisel abi. Samuti võib eeldada, et jalgrattavargusi ei pandaks nii palju toime siis, kui varastel poleks neid võimalik edasi müüa. See tähendab, et kui inimesed ei ostaks kahtlase päritoluga või üliodava hinnaga rattaid, siis langeks suure tõenäosusega ka jalgrattavarguste hulk, sest nende varastamisel puuduks mõte.
Ka politsei on viimastel aastatel varastatud asjade kokkuostjate tabamisele rohkem rõhku pannud, et lõhkuda kuritegelikku võrgustikku ja turgu.
Et ratta omaniku tuvastamine lihtsam oleks, soovitame teil oma ratas märgistada või eritunnustega tähistada. Ratta täpne kirjeldus, raami number, eritunnused jäta meelde või veelgi parem – jäädvusta need, pildista. Kindlasti tuleb rattavargusest kohe teavitada ka politseid.
Kui ollakse oma rattast siiski ilma jäädud, tasub aeg-ajalt kontrollida politsei veebilehte <http://politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/index.dot>, sest kohalikes politseijaoskondades on mitmeid leitud või kurjategijatelt ära võetud rattaid, mis on seal juba pikemat aega seisnud ning mille omanikku pole olnud võimalik tuvastada. Seda peamiselt põhjusel, et omanik ei ole oma kaherattalise vargusest politseid teavitanud.
i
IVAR DUBOLAZOV, Jõgeva politseijaoskonna juht
