|
|
Täna piduliku kontserdiga Mustvee kultuurikeskuses oma 140. sünnipäeva tähistav Mustvee puhkpilliorkester vajaks hädasti juurde nooremaid mängijaid. |
Üle 60 aasta orkestri ees seisnud ja 75 aastat pilli mänginud maestro Valter Jaanus teab, et Mustvees on neli-viis noort meest, kes puhkpille mängida oskavad. Miks nad pole orkestriga liitunud, seda maestro ei tea. Tõsi, ta pole ka ise pillimeeste uste taga käinud ja tungivalt kutsunud.
Vanim mees orkestris 86 aastane
“Kaks aastat tagasi lõpetas kooli Steven Kaio, tema oli viimane koolipoiss, kes orkestris mängis. Steveni isa Sulev Kaioga töötasime metskonnas koos, Evald Kaio oli tuntud pillimees, tema mängis küll kõigepealt Kasepää orkestris, aga pärast juba Mustvees,” rääkis maestro.
Need koolipoisid, kes Jaanuse ajal on orkestris mänginud, on kõik mööda ilma laiali.
“Möödunud sügisel oli meil kooli kokkutulek, mõne pillimehega kohtusin. Nad teretasid ja küsisid, kas tunnen ära. Pikalt jutustada ei olnud võimalik. Ma ei tea, kas nad mängivad veel pilli või ei,” lisas ta.
Vanim mees Mustvee orkestris ongi Valter Jaanus, tema saab peagi 87. “Anton Tamm on 86 aastane, Kalju Kask saab mais 82. Kõige noorem mees on 27 aastane Vaiko Simson, töötab elektrikuna ning on lõpetanud Rakveres muusikakooli. Ta mängib klarnetit,” lisas Jaanus.
Osalenud enamikul laulupidudel
Kultuurimajas toimuvale juubelikontserdile valis orkestri esitatavad palad välja Valter Jaanus. “Minu käest küsiti, miks just need. Võrdlesin pillimeest sportlasega: 30-40-aastane tõukab kuuli 15-20 meetrit, aga 80-85-aastane ehk kolm kuni viis meetrit. Nii on ka pillimeestega. 30-40aastasena mängisin esimest kornetit mõnikord laulupeorongkäigus üksi. Nüüd enam nii ei saa. Sellepärast ongi need palad valitud,” rääkis pillimees.
Orkester on osalenud enamikul laulupidudel. Valter Jaanusel on nende suurüritustega seoses palju mälestusi, ka üpris kummalisi seiku meenutada. 1975. aasta üldlaulupeol käidi suure koosseisuga, kokku oli 25 mängijat, lisaks viis trummitüdrukut.
Ühel laulupeol oldi koos Kasepää orkestriga. Mehi oli üle 30, mängiti Kostabi “Noorte marssi” ja “Kodumaa kaitsjaid”. Laval oli korraldaja Aleksei Stepanov, kes kõik orkestrid kindla käega õigesse kohta pani ja märku andis, kes pidi mängima hakkama. “Olime laval ja lõime lahti “Kodumaa kaitsjad”. Tuli maruvihane Stepanov ja sõimas, et miks te mängite Kaitseliidu marssi.
Enne laulupidusid olid alati orkestrijuhtide seminarid. Ühte seminari juhtis julgeoleku orkestri juht Leopold Vigla. Tema tuli ja ütles, et ära tee väljagi, meie mängime hommikul seda marssi siseõuel. Järgmisel laulupeol oli see lugu peokavas. Tahtsin Stepanovile järgmisel laulupeol öelda, et sinu keelamisest polnud tolku, seda mängivad nüüd kõik Eesti orkestrid. Aga tema oli jõudnud juba ära surra,” rääkis Jaanus.
Kajakarünnak Haapsalus
Tema sõnul on orkestri pika tegutsemisaja jooksul igasuguseid asju juhtunud. Huvitav lugu juhtus Haapsalu linna 700 aasta juubeli ajal. “Olime seal kaks päeva ja meid ka toitlustati. Esimesel päeval olid proovid, teisel päeval esinesime. Kohal oli orkestreid üle Eesti. Esimesel päeval saime rahulikult süüa, teise päeva hommikul saime veel kuidagi kohvi või teed juua ja võileivad ära süüa.
Lõuna paiku jõudis laudade kohale suur kajakaparv, õhk oli neid paksult täis, kõik lauad olid täis lastud, nii et ohtlik oli seal käia, söömisest rääkimata. Küllap linnud said aru, et tuleb suur söömaaeg. Toitu meile lõuna ajal ei antudki, kui pidu lõppes, saime oma portsud kaasa. Peatasime bussi tagasiteel kusagil metsa vahel ja sõime,” meenutas maestro.
1948. aastal kuulus Mustvee veel Tartu maakonna alla. Peeti koolinoorte olümpiaadi. “Meid rivistati Emajõe äärde ja sealt hakkasime minema Tamme staadionile. Kui Riia mäest üles läksime, tuli äikesepilv. Oli väga kuum ilm. Meie ees mängis orkester ja taga samuti. Nii tihe vihm tuli, et orkestrid lõpetasid. Meil oli marss peas ja mängisime edasi. Vihm oli väga tugev, suurtele pillidele läks vesi sisse, lõpetasime mängu. Kui Tamme staadionile jõudsime, tuli päike välja, ilm oli soe ja kuivasime seal kenasti ära. Teisel päeval andsime kultuurihoones veel kontserdi ka.
Ka Tallinnas oleme üldlaulupeol saanud kõva vihma, mängisime siis koos Jõgeva meestega. Nemad ütlesid, et Peipsi ääres kasvavad kurgid praegu hästi ja lisasid, et küllap kurgid naeravad. Esimesel päeval jäi meil tookord kontsert ära. Kui läksime ööbimiskohta, siis seal tee peal olid lapsed põlvini vee sees. Järgmisel päeval oli lühendatud kontsert,” rääkis Jaanus.
Orkestri asutas kohalik tisler
Mustvee orkestri asutas kohalik tisler Juhan Murdenkov. Tema poeg Heinrich Meri on meenutanud, kuidas ta poisikesena emaga koju tuli ja ukse avanedes nägi, et kümmekond meest istus pillidega laua taga ja tema isa lõi takti. Orkester käis alguses Murdenkovide korteris harjutamas. Poeg oli 15 aastane, kui isa orkestrijuhtimise talle üle andis. Heinrich mängis orkestris klarnetit, isa baritoni. Heinrich Merist sai Pärnus, kuhu ta 1919. aastal elama asus, üks sealse sümfooniaorkestri asutajaid. Meri tegutses surmani Pärnus koori- ja orkestrijuhina, orkestrandina, muusikapedagoogina ja heliloojana.
Orkestris mängisid tolleaegsed ärisellid, keda rikkamad ärimehed linnadest oma teenistusse palkasid. Need mehed olid juba omandanud mõningaid pillimängukogemusi.
1924. aastast kuni arreteerimiseni 1944 oli Mustvee muusikaelu organiseerijaks August Luming. Tema juhtimisel saavutas puhkpilliorkester kõrge taseme ja populaarsuse. Luming oli paljude pillimeeste õpetajaks, tema õpilane on ka Valter Jaanus. Pärast sõda oli koolis viis-kuus poissi, kes olid Lumingu juures algõpetuse saanud. Nendest moodustas Kalju Kenner orkestri. Hiljem võttis orkestri üle Valter Jaanus. Luming tuli Siberist tagasi 1955, kuid Mustveesse teda ei lubatud, ta tegutses Lääne- ja Ida-Virumaal ja kolis 0kuuekümnendatel aastatel Mustveesse tagasi. Mõned korrad käis ka orkestriproovis, kuid juhatamist ta üle ei võtnud, kinnitades Valter Jaanusele, et nad on õigel teel.
i
HELVE LAASIK
