Sadala Külade Teatri näitlejad pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

 

Sadala rahvamajas esietendusid Anton Tšehhovi lühikomöödiad “Pulmad” ja “Juubel”, mille lavastas Valdi Reinas. Lavalugudes toovad Sadala Külade Teatri näitlejad välja klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsiooniilminguid, mida leiab ka tänasest ühiskonnast.

Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis kirjutatud 1884. aastal. Keskseks intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et peole esinduslikkust ja väärikust lisada.

“Minu tegelaskuju on mereväelane ja mul tuli näha üsna palju vaeva selle valdkonna mõisteid sisaldava teksti päheõppimise ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre. 

Väikekodanlikkus vene moodi

“Püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanluse ilminguid. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid säilivad usutavasti igas ajastus ja ühiskonnas,” märkis Vilja-Mari Luhalaid, kes on loos pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas. Mõrsja (Liisa Katt) isa Jevdokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mitmed provintsivenelasele omased jooned. Üks iseloomulikke lauseid Zigalovilt: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”

“Olen meeste rolle ennegi mänginud. Hugo Raudsepa komöödias “Roosad prillid” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisem põhjus on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole meil meesnäitlejaid. Seega on  keskealised ja vanemad mehed meie truppi kindlasti oodatud,” lisas ta.

Anna Zemjukina on näidendis ametilt ämmaemand.

“Et meditsiiniga seotud teksti tema jutus pole, mängisin pulmakülalist, õrna ja närvilisevõitu kolmekümneaastast daami. Üldiselt nõudlik lavastaja Valdi Reinas andis võimaluse ka improviseerida,” lausus üks osatäitjaist Angela Saksing.

Näidendile “Pulmad” lisas loomutruudust seegi, et publik istus  laudade taga ning  neile pakuti samovariteed ja barankasid.  “Pulmaliste” lauas oli aga lisaks Luule Väina ja tema abiliste valmistatud eestimaistele söökidele ka kaks merivähki.

Lavastaja peosas

Näidendi “Juubel” kirjutas Tšehhov aastal 1891, aluseks novell “Kaitsetu olend”. Nagu autor on märkinud, toimub tegevus N. linna Vastastikuse Krediidi Ühingu pangas. Panga juhatuse esimeest Andrei Shiputšinit mängis lavastaja Valdi Reinas, kes tõi välja Venemaa provintsipankurile omase soovi tegelikkust ilustada. Samal ajal on pankurihärra saamatu ja jääb probleemide lahendamisel ja otsuste vastuvõtmisel alla nii oma abikaasale Tatjana Aleksejevnale (Luule Väin) kui vallandatud kubermangusekretäri abikaasale Nastasja Mertšutkinale (Tiina Ivask).

“Mulle tegi mängimise loominguliselt huvitavaks ja ka mõneti keeruliseks asjaolu, et Tšehhovi järgi on Tatjana 25 aastane. Nii tuli mul ennast tagasi mõelda aega, kui ka ise verinoor olin. Selle õnnestumisele aitas oma nõuannetega  kaasa ka lavastaja ja mu “näidendiabikaasa” Valdi Reinas,” rääkis Luule Väin.

Ühel näitlejal kaks rolli

Priit Talil, kes on Sadalas ja kaugemalgi tuntud ka muusikuna, tuli mängida kahte rolli. “Pulmades” oli ta telegrafist Ivan Jatt, “Juubelis” aga panga raamatupidaja Kuzma Hirin. “Ajaliselt andsid need kaks rolli ju tegelikult kokku poole normaalsest rollist, seega ei saa ülekoormusest rääkida. Huvitavam oli Jatti roll, milles küll teksti oluliselt vähem, kuid kuhjaga tekstiväliseid võimalusi nii ennast kui publikut lõbustada,”  ütles Tali.

“Pean häbiga tunnistama, et seekordses lavastuses ei omanud Tšehhov autorina minu jaoks erilist tähtsust. Olulisem oli see, millisteks me ise need tükid mõtlesime ja mängisime. Ilmselt tegime oma “loomingulisusega” Anton Pavlovitšile kohati liiga, aga suurmeistrid on sellise asjaga arvatavasti ka postuumselt harjunud,” märkis ta.

Professionaalsel tasemel isetegevus

Teatrikunsti huvides loobus Priit Tali ka oma pikematest juustest.  “Suvise soengu lõikamise sain ka esietendusega ajaliselt ühitada,” ütles harrastusnäitleja.

“Olen Tšehhovi näidendeid vaadanud Rootsiski. Neis on alati midagi uut ja põnevat avastada,” ütles Eckard Klug, kes näitemängude lavaletoomisse ka oma panuse andis.

“Sadala rahvamaja isetegevusnäitlejate tase on võrreldav professionaalidega. Tunnustamist väärib, et Sadala Külade Teatri etlejad tegelevad oma hobiga aeganõudva kutsetöö ja mitmekülgsete koduste toimingute kõrvalt,” kiitis Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tuti sõnul ollakse valmis näidenditega “Pulmad” ja “Juubel” ka külalisetendusi andma.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus