Mustvee jõe kallas on juba kindlustatud, äsja lõppes sadamahoone ehitushange ning peagi selgub selle töö tegija. Kui kõige vähem pakkunud firma jääb pakutule kindlaks, saab linn selle pea 100 000 euro võra ettenähtust odavamalt.
Mustvee abilinnapea Pavel Kostromini sõnul laekus Mustvee linnavalitsuse väljakuulutatud riigihankele, millega soovitakse leida Mustvee sadamahoone ehitajat, 13 pakkumist.
Pakkumised jäid vahemikku 386 000 – 488 000 eurot ilma käibemaksuta.
Kolmele vähem pakkunud firmale on Mustvee linnavalitsus saatnud kirja ning küsinud, kas nad jäävad oma pakkumise juurde. Kui kõik tingimused on täidetud, saab linn võitja välja kuulutada.
Mustvee linnavalitsus hindas pool aastat vältavate tööde maksumuseks 496 000 eurot ilma käibemaksuta.
Kahe ja poole korruselise sadamahoone arhitektuurse lahenduse autor on firma Symptom Arhitektid.
Sadamahoonesse on ette nähtud ruumid ka keskkonnainspektsioonile. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) saavad varsti selgeks räägitud ka renditingimused.
Sadamahoone krundi piires rajatakse haljastus, mis peaks ühtima promenaadiga. “Püüame promenaadiraja hoone ehitusega kokku viia. Kui algab sillaehitus, siis oleks hea, kui üks kergliiklustee lõik oleks juba valmis,” rääkis Kostromin.
Tema sõnul peaks sadamahoone valmima juba tänavu oktoobris ning novembris peaksid kõik asjaosalised saama sisse kolida.
Betoonujukite asemele plastujukid
150 000-eurose paadisadama ehitushanke võitnud firma Vesiehitus kindlustas Mustvee jõe kaldanõlvad. “Tegemata on veel haljastus, aga sellega enne soojemate ilmade tulekut alustada ei saa,” lisas Mustvee abilinnapea.
Ehitajal vedas, nad said terve talve töötada, sest külma aega oli tänavu talvel üsna napilt. “Mis puudutab paadisadamat ja ujukeid, siis linnavalitsuses on peetud nõu ning leitud, et betoonujukid tuleks vahetada plastujukite vastu, sest viimaseid saab sügisel jõest kaldale tõsta. Praegu tegeleb ujukimaterjali muutmise teemaga ekspertiis.
“Tänavu polnud ohtu, et jää läheks ja tuleks, jääminekuga ei saanud katsetada ka nõlvu,” nentis Kostromin.
Tema sõnul on uuritud olukorda Pirita jõel, aga ka kinnistel veekogudel, nagu näiteks Endla järv ja Saadjärv. Järvedel peavad betoonujukitega sillad vastu. Ehitaja ja projekteerija on aga juhtinud Mustvee linnavalitsuse tähelepanu sellele, et Peipsi pole Läänemeri. Peipsi on kevadel kaua jäävangis. Kui Mustvee jõel hakkab jää liikuma, siis on esimene pidur sild – jõe kaldanõlvad on kitsad ja jää ei mahu silla alt läbi. Jää kuhjub just jõekäänudesse. Kui betoon veel püsib, siis puitkonstruktsioon kindlasti laguneb. Ka on betoonujukite puhul kehvasti, et neid peab ankurdama keset jõge. Mustvee jõgi on süvendatud ainult ühelt poolt, ankurdussüsteem on keset jõge ning madala veetaseme ajal ei pääse kaatriga kuhugi. Kindlasti tuleb ankurdussüsteem ümber teha.
“Kui hakkasime koos projekteerijaga ankurdussüsteemi üle vaatama, et seda ümber teha, siis ütles projekteerija, et mõistlik oleks ujukid teha sellised, et neid saaks sügisel välja tõsta,” rääkis Kostromin.
Vahepeal on tehtud ka reisisadama kai hange. See tähendab kahe kai vahelist osa, mida 2000. aastal rahapuudusel teha ei suudetud. Hanke võitis Comodus Ehitus Tallinnast, kellega on leping sõlmitud. 15. juuliks peaks reisisadama kai valmis olema.
Korda tehakse ka sadama sihtmärk ja põhjamuul
Et Mustvee sadamaehituse projektirahast jääb pisut üle, siis korraldatakse lähiajal veel kaks hanget. Korralikult tuleb kinnitada ka sadama sihtmärk. Praegu ripub see traatidel ja on ohtlikus olukorras. Linn soovib ka sadama põhjamuuli korda teha. “Siis oleks meil selle sadamapoolega kõik,” nentis abilinnapea.
Jätkub ka promenaadi teise etapi ehitus, raha selleks on olemas ja linn maksab omaosaluse.
Kogu Mustvee sadama projekt läheb maksma 1,1 miljonit eurot. Lepingut rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 projektist.
i
HELVE LAASIK
