Sotši taliolümpiamänge loeti eestlaste jaoks lausa läbikukkumiseks. Tegelik olukord siiski nii hull ei olnud, kui mõtleme 2018. aastale ehk järgmistele taliolümpiamängudele. Need korraldatakse Lõuna-Korea suusamekas Pyeongchangi maakonnas ligi 50 tuhande elanikuga linnas. Koht asub keskmiselt 750 meetrit üle merepinna. Piirkonnas asub Odaesani Rahvuspark tuntud oma templite ja koskede poolest.
Kuna meie Sotši olümpiakoondis koosnes peamiselt noortest lootustandvatest talentidest, siis ootame neilt tegusid just Pyeongchangis.
Vestlesin sel teemal mitme oma ala asjatundjaga nagu Kristjan Oja, Roomet Pikkori, Jaak Mae, Erkki Lille jt ning sain selles osas kinnitust, mida nüüd teiega jagan.
Kindlasti on uutel olümpiamängudel tugev kahevõistlejate meeskond, kes pidi seekord loovutama osavõtukoha Venemaale, kellel oli selleks õigus kui korraldajamaal. Meie võistkond oli viimane, kellelt see koht oli võimalik ära võtta.
Suusahüppajatel läheb tulevikus paremini
Tänavuse hooaja kokkuvõtetes on meie meeste kohad maailma edetabelis: 49. Han-Hendrik Piho 51. Kail Piho, 60. Karl-August Tiirmaa ja 80. Kristjan Ilves. Järgmisel hooajal on Eestil õigus panna igal MK etapil välja kolm meest. Suuremad lootused maailma tippu jõuda on 17-aastasel Kristjan Ilvesel, kes on hüpete tulemustega sinna juba jõudnud. Küllap murdmaaosa ka ükskord järele jõuab. Tema ise loodab järgmisel OMil üsna kõrgele jõuda.
Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu sai Eesti parimana sel hooajal MK-l 6. koha, hooaja kokkuvõttes talle 59. koht. Nurmsalu vaevasid hooaja algul vigastused. Ta pidi läbi tegema seljaoperatsiooni ning hooaeg algas teistega võrreldes tunduvalt hiljem, seepärast loodetud tulemust ei tulnudki. Loota võib, et järgmisel talvel läheb paremini.
Suusahüpetes on Eestil õigus igale MK etapile saata kaks võistlejat, kuid kas leitakse selleks finantsi, on iseküsimus. Momendil on Eestis peale Nurmsalu veel vähemalt kolm tasemel suusahüppajat (Martti Nõmme, Mihkel Oja ja Artti Aigro) ning ka mõned sinna lähedale jõudnud põhikoolitüdrukud, kellest kaks paremat on Olev Rootsi hoolealused, Võrumaa põhikoolides õppivad Sandra Sillaste ja Annamarii Bendi. Tänavuse talve ettevalmistus läks tüdrukutel lumevaese talve nahka. 14-aaastasele Sillastele kuulub meie õrnema soo suusahüpperekord – 71 meetrit. Järgmisel talvel näeme teda võistlemas ka kontinentaalkarika sarjas, mis loob ühtlasi eelduse uueks Eesti rekordiks. Eesmärk on lähiaastatel saja meetrini jõuda.
Võimalik, et järgmiseks OMiks või isegi MMiks saadakse kokku meeskond ehk neli meest suusahüpetes, et esineda võistkondlikus konkurentsis.
Suusanaistega on lugu keerulisem
Kuigi murdmaasuusatajate tulemused olid läbi hooaja üsna kesised, on neil siiski kõige tõenäolisem võimalus võistlejaid MK etappidele välja panna. Need arvud on: neli meest distantsisuusatajat, kolm sprinterit ja kaks naist.
Kellele siis loota? Parima koha ehk 16. sai MK etapil Algo Kärp, OMil üllatas Raido Ränkel. Noored mehed Marko Kilp ja Alvar Johannes Alev läbisid ajateenistuse ning ilmselt jäi nende ettevalmistus veidi lünklikuks, seega võib neilt samuti midagi loota. Kindlasti pole Peeter Kümmel, Karel Tammjärv ega Siim Sellis viimast sõna öelnud.
Kas järgmisel olümpial suudetakse teatesõidus seekordne 10. koht üle sõita, on iseküsimus.
Naistega on lugu veidi keerulisem. Sügisel ennustasin, et seekord pääseb Eesti teatenaiskond olümpiale. Kahjuks nii ei läinud. On küll rida andekaid noori, tööd tehakse innukalt, aga edasiminekut ei paista. Aastaid on jätkuvalt parem olnud otepäälane Triin Ojaste. Kuid lootus sureb viimasena, seepärast ei tasu unistust naiskonna väljapanekut tiitlivõistlustele veel maha matta.
Mäesuusatamises murrab läbi järelkasv
Üldsuse vaateväljast jääb välja meie mäesuusatamise saavutused, kelle indviduaaltulemused Sotši OMil olid paremad isegi murdmaa koondise omast. Vastavalt reeglitele võib iga riiki OMil esindada üks mees ja üks naine, lisaks need kes kuuluvad maailmas 500 edetabelisse. Seekord esindasid Eestit väliseestlane Warren Smidt ja Soomes Rukal treeniv Triin Tobi. Vigastus jättis seekord kõrvale Tõnis Luige, kes oli üsna lähedal normi täitmisele. Kogu mäesuusatamise arengu edasiviimine lasub suuresti lapsevanemate õlgadel. Paljude andekate laste vanemad on koos oma võsukestega välismaale elama läinud. Nii elab perekond Laine Otepäält oma lastega juba kolmandat aastat Austrias. On ka arusaadav, sest mäesuusatamise arendamiseks rahvusvahelisel tasemel Eestis võimalused puuduvad. Tänu entusiastidele on momendil Eesti mäesuusatajate hulgas päris arvukalt FISi normi täitjaid. Kes neist järgmisele OMile pääseb, raske ütelda. Suuremad FISi (täpsemalt väiksemad, põhimõte, et mida väiksem FISi punkt, seda parem oled) punktiomanikud peale ülaltoodute on Ranek Koni, Juhan Luik, Karolina Vahenõmm, Greete Poderat.
Veel kuulub Eesti Suusaliidu juhtimise alla lumelauasõit. Siin on meie suurimad lootused seotud 12-aastase Kelly Sildaruga, kes pääseb tiitlivõistlusele alles kolme aasta pärast. Probleem on Eestis selles, et pole ala tundvaid treenereid ega selliseid entusiaste, nagu on Kelly isa. Teine miinus on see, et pole ka vastava suurusega mägesid. Algõpet oleks siiski võimalik anda ka mitmel pool Eestis, oleks vaid vastavaid asjatundjaid.
Laskesuusatamise naiste koondis perspektiivikas
Laskesuusatamine kuulub Eestis Laskesuusatamise Föderatsiooni alla, mis samuti ei saa rahaliste võimalustega kiidelda. Sotši pääses laskesuusatajatest viis meest ja neli naist. Parema tulemuse saavutas seal vanameister Indrek Tobreluts, olles 29. Hooaja kokkuvõttes pääses esisajasse Kauri Kõiv (61.), Kadri Lehtla (76.), Daniil Steptšenko, Grete Gaim ja Darja Jurlova. Seejuures on koondise kindlam laskja 2012. aasta juunioride maailmameister Grete Gaim. Kahjuks pole tema sõiduvorm just kiita. Meeskond on hooaja kokkuvõtetes 17., naiskond 18., mis annab õiguse panna igal MK etapil välja kolm meest ja kolm naist.
Kui naiste koondis on üsna perspektiivikas ja noor ja kuulutakse oma vanuste hulgas maailma eliiti (Tuuli Tomingas, Meril Beilman), siis meeste koondisel seisab ees põlvkondade vahetus. Sealgi on peale tulemas mitmeid andekaid noori nagu noorte maailmameister Rene Zahkna jt., kuid nende jaks ei käi veel täiskasvanute vastu. Peaküsimus, nagu mitmel teiselgi talispordialal, kas suudetakse leida rahaline kate kõikidele plaanitud väljaminekutele, et jõuda sammu pidada teiste riikide sportlastega ja jõuda maailma tippu. Siin on ka valitsusele mõttekoht, kas riigifirmade dividendid suunata riigi eelarve täitmisse või suunata sellest osa meie andekate noorte toetamiseks ja seeläbi reklaamida riiki. Minu arvates oleks viimane lõppkokkuvõtes tulusam. Me ei või kogu raskust veeretada ainult lapsevanemate õlgadele, sest nendegi jõud mingil hetkel raugeb.
Väga hea seis on iluuisutamises
Eestis tegutseb 29 iluuisutamise klubi ja paljudes on üsna kõrge kvalifikatsiooniga treenerid. Naiste iluuisutamises saavutas Jelena Glebova EMil 7. koha, mis võimaldab järgmisele EMile saata kaks naist. Peale Glebova on meil konkureerimas nendele kohtadele veel kaks naist – Kerli Liinamäe ja tänavune Eesti meister Heleri Hälvin. Viimast peetakse isegi kõige tugevamaks, kuid ka ebastabiilsemaks. Igatahes on naiste konkurents koondise kohtadele järgnevatel aastatel üsna huvitav. Järgmisel olümpial on Eesti võimeline välja panema ka iluuisutamises võistkonna, sest meil on olemas sellel alal tubli noormees Viktor Romanenkov, kes oli Sotšis meie koondise parim individuaalvõistleja, saavutades 24. koha. On ka jäätantsijad Irina Štork ja Taavi Rand ning paarissõitjad Natalja Zabijako ja Aleksander Zabojev. Viimased täitsid küll OM normi, kuid asi takerdus kodakondsuse taha.
Kiiruisutamine annab lootust
Kiiruisutamine on meil jälle pead tõstmas tänu Adavere entusiastlikule treenerile Väino Treimannile. OM sihi on endale püstitanud praegu Inzelli kiiruisutamise akadeemias harjutav Adaverest pärit Saskia Alusalu, kes tegi tänavu juba läbimurde täiskasvanute hulgas, saavutades MK-l 10 koha. Teine Treimani õpilane, kolme ala Eesti täiskasvanute rekordiomanik, 1995. aastal sündinud Aleks Luik on samuti rahvusvahelisel areenil läbilöögivõimeline. Praegu otsitakse tallegi võimalusi, et siirduda Inzelli. Kolmaski Treimani õpilane Marten Liiv (sündinud 1996) ihkab tublisid saavutusi.
Tallinnas tegutseb teinegi kiiruisutamise entusiast Kert Keskpaik. Tema õpilane Kaspar Kaljuvee (sündinud 1998) sihib juunioride MMi pääset. Ta on kiiruisutamist harrastanud ainult aasta, tulles üle hokist, kuid on juba jõudnud osaleda juunioride MK etappidel.
Kunagi oli meil ka üks lühiraja kiiruisutamist katsetanud mees – Erik Idarand. Tänaseks on tema põhialaks kujunenud jalgratta trekisõit.
Paljudele ütleb selline spordiala nagu curling ehk eesti keeles jääkeegel vähe. Meie meeskond on sel alal maailma edetabelis 22., naiskond 20. Naiskond,koosseisus Maile Mölder (kapten), Kristiine Lill, Küllike Ustav, Kaja Liik-Tamm ja Helen Nummart, pääses möödunud aasta lõpus Euroopa I liigasse, mis loob võimaluse jõuda Euroopas 8 parema hulka ehk omada juba reaalset võimalust mõelda olümpiamängudele.
i
ENDEL SUSI
