Jõgeva noortevolikogu liikmed külastasid linnavalitsust

Jõgeva noortevolikogu liikmed Arles Karv, Katryna Pükkenen, Ivor Piir ja Kaisa Ets tutvusid linnavalitsuse ja -volikogu tööga. Noored ütlesid oma sõna sekka põhikooli renoveerimise ja ka kaarhalli teemal, kuhu on plaanis neile kooskäimise koht luua.

2. aprillil külastasid noortevolikogu liikmed Jõgeva linnavalitsust. Noori võõrustasid linnapea Aare Olgo, abilinnapea Raivo Meitus, volikogu kantselei juhataja Jaan Järv ning noorsootöötaja Ülle Ottokar. Jaan Järv näitas noortele, kuidas töötab volikogude infosüsteem VOLIS, kuidas toimub istungil hääletamine ja kuidas saab virtuaalselt istungil osaleda. Jõgeva volikogu saal on ainulaadne. Pilootprojektiga hangiti igale volinikule arvuti, millega ta saab istungitel hääletada ja oma sõnavõtusoovist teada anda.

Uuel noortevolikogu koosseisul on valminud esimene töökava ning selle elluviimisega on juba alustatud. Kiiremateks ettevõtmisteks on linna koristustalgutel osalemine, linnapäevade ja noortetelgi tegevuste kavandamine. Suvekuudel on aga plaanis korraldada kinoseanss. Lisaks soovib noortevolikogu tegeleda kohalike noorte tööhõivega.  Ühe võimaliku lahendusena nähakse töövarjuks olemist ja  mitmete elukutsete tutvustamist.

Noortevolikogu liikmed on põhiliselt 10.–12. kl õpilased, seega peab arvestama, et paljud neist enam järgmisel õppeaastal Jõgeval pole.

Kaisa kinnitas, et ettevõtmisi planeerides peavad nad  arvestama kõigi Jõgeva linna noortega vanuses 7–26 aastat, mitte korraldama neid vaid gümnasistidele.  

Koostöö tugevdamine

Noortevolikogu eesmärk on end rohkem maksma panna, et neid tõsiselt võetaks. Ühe väljundina näevad noored tihedamat koostööd linnavalitsusega. Linnapea Aare Olgo sõnul on linnavalitsus koostööks valmis, linnavalitsus ootab noorte osalemist komisjonide töös. Üldiselt on komisjonide istungid kinnised, kuid noored saavad enda seast valida esindajad, kes käivad koosolekutel, räägivad kaasa ja avaldavad oma arvamust. Linnavalitsus soovib, et noortevolikogu rohkem silma paistaks, aktiivsemalt linna üritustel osaleks.

Põhikooli majast

Ühe teemana oli kõne all Jõgeva põhikooli hoone renoveerimine. Teema on noorte hinnangul aktuaalne ja nad tahavad otsustamisprotsessis osaleda. Praeguseks on teada ehitusekspertiisi vastus, kus on öeldud, et mõlemat endist gümnaasiumihoonet on võimalik renoveerida. Hinnas ei ole märkimisväärseid erinevusi, mis aitaks valikut teha. Suurt rolli mängib koolihoone eelistamisel see, millises koolis on keegi otsustajaist käinud. Noortegi arvamused jagunesid selles osas pooleks.

Noortevolikogu esimehe Arles Karva hinnangul võiks mõelda Piiri tänava koolimaja taastamisele. Ta tõi positiivsena välja fakti, et seal on koolibussidel parem peatuda ja koolimaja keldris on palju kasutamata ruumi.

Noortevolikogu aseesimehe Ivori sõnul on Piiri tänava koolimaja moodsam ja ruumikam, Rohu tänava hoone sarnaneb paljude teiste koolimajadega. Kaisa sõnul on tema mõlemas koolis õppinud ja kindlaid eelistusi tal ei ole. Seevastu on Katryna õppinud ainul Rohu tänava koolis ja ei kujuta ettegi, missugune võiks olla teine koolimaja. Noortevolikogu esindajad tõdesid, et määravat rolli mängib isiklik eelistus ning mälestused.

<p class=”MsoNormal” style=”BACKGROUND: white; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>

Kaarhall noortele

Jõgeva linna noorsootöö peaspetsialist Ülle Ottokar tutvustas noortele KEKis asuva kaarhalli taastamise mõtet. MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin on välja pakkunud võimaluse kasutada ühte tühjalt seisvat kaarhalli noorteürituste korraldamiseks. Esimeste mõtete hulgas on ehitada lae alla seiklusrada, lisaks mahuks halli rulapark.

Noortevolikogu liikmed on ideest vägagi huvitatud. Arles tõi välja, et just sel aastal on rulasõitjad eriti aktiivseks muutunud. Kaisa kinnitusel oleksid noored trikitajad huvitatud ka treenerist. Ja treenida saaks sellises rulapargis iga ilmaga. Noorsootöötaja Ülle näeb hallis ka head diskode korraldamise paika, sest diskodega on tema sõnul tupikusse jõutud. Hetkel toimuvad peod põhikoolis, kuid koolikeskkonnas ei ole need väga populaarsed. Põhilised peolkäijad on 12–13 aastased, suuremad ei taha aga nooremate „klassiõhtule” tulla. Noortevolikogu liikmete arvates läheksid nad meeleldi kaarhallis toimuvale peole. Samas kahtles Ivor, kas siina  13-aastased tuleksid. Kaisa tuli lagedale ka tõsise murega, et  paljud 20-aastased ja vanemad ei tule peole ilma alkoholita. Ent kaheks eri vanuserühma peoks ei jagu linnas osalejaid.  

MARGE TASUR 

blog comments powered by Disqus