Teeme varga elu põrguks

Mõni nädal tagasi helistas tuttav. Tal käisid kodus vargad. Tuttav ise oli perega soojamaareisil. Valvesüsteemi tal pole. Naabrid ei kuulnud ega näinud ka midagi. Telekast, kodukinost ja sülearvutist jäi ilma. Naise ehted viidi ka, mõni neist vanaema pärandatud perereliikvia. Aga kõige vastikum tunne on sellest, ütles tuttav, et ma ei suutnud olukorda kontrollida, et keegi võõras on käinud ja meie asjades sorinud.

 

Mu tuttav pole erandiks. Inimestel on põhjust aina rohkem oma vara pärast muretseda, kinnitab ka kuritegevuse statistika. Justiitsministeeriumi andmeil suurenes registreeritud varguste hulk tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga kuue protsendi võrra.  

Vargused ei juhtu kogemata

Kas vargust saanuks vältida, küsis tuttav. Kindlasti, sest vargused ei juhtu kogemata. Selleks, et vältida soovimatuid “külalisi“, saab igaüks üsna palju ise ära teha. Sageli on vaja vaid pisut vaeva näha, et suurendada oma kodu turvalisust.

Varas teab väga täpselt, kuhu ja milleks ta läheb. Tema soovimatu “visiit“ on seda kindlam, mida rohkem “küllakutseid“ talle maha jätate. Lumemütsi, tolmukihi või sügislehtede all peituv auto, puhastamata kõnniteed, päevast-päeva kardinatega kaetud aknad, kus ka õhtuhämaruses tuled ei sütti, niitmata muru, peenral norgu vajunud lilled, ajalehti üle ääre pressiv postkast.

Need ja mitmed muud sarnased märgid on vargale mõistetavas keeles esitatud “küllakutsed“, mis ütlevad: pererahvast pole kodus, saad segamatult tegutseda. Ja võite kindlad olla – varas ei lükka “kutset“ tagasi.

Esmalt peaks mõtlema, et te ei jätaks kurjategijale maha märke, mis näitavad vara kaitsetust. Püüdke olla oma käikudes ebaregulaarne. Kui juhtute tööpäeva jooksul kodu lähedalt mööda sõitma, tasuks võimalusel sisse põigata, veendumaks, et kõik on korras. Sellised ebaregulaarsed käigud sunnivad teie tegemisi jälgivad vargad uue ohvri otsingule.

Teiseks, ärge jätke nähtavale kohale ahvatlusi. Läbi akna paistev arvuti, lahti unustatud garaažiuksest piiluv murutraktor või hoovi jäetud jalgratas on vargale piisavaks tegutsema lükkavaks jõuks.

Kolmas tegur on sissemurdmise lihtsus. Kui vargal on võimalik lihtsa vaevaga korterisse või eramusse siseneda, ei jäta ta võimalust kasutamata. Ärge jätke aknaid kodust lahkudes lahti või tuulutusasendisse, isegi mitte kõrgemate korruste omi. Jälgige, et hoovis ei oleks võimalikke n-ö abivahendeid, mis aitaksid vargal läbi kõrgema korruse akende ja rõdude majja pääseda. On juhuseid, kus eramu uks on lahti kangutatud või aken lõhutud hoovist leitud kangi või toruga. Või on varas nurga taga seisnud kaubaalustest tellingu improviseerinud ja seeläbi rõduni küündinud.

Säästlikud on liikumisanduritega välivalgustid

Pöörake tähelepanu ka maja ümbruses asuvatele pimedatele nurkadele ja varjatud kohtadele. Selleks, et varga elu ebamugavamaks teha, tuleb taolised kohad valgustada. Et mitte kulutada liigselt elektrit, tasuks kasutada liikumisanduritega välivalgusteid. Ühtlasi muudavad need ka pererahval pimedatel õhtutel koju saabumise mugavamaks.

Vaadake üle uksed ja aknad, veenduge, et nende sulused ja lukud oleks piisavalt turvalised. Luku valikul pöörake tähelepanu selle muukimis-, puurimis- ja lõhkumiskindlusele. Kui teie kodul on juba tuntud lukutootja kindel lukk, siis vähem tähtis pole ka see, kelle käes võivad olla selle võtmed. Vahetades eluaset tuleb kindlasti vahetada välja ka uue kodu lukusüdamikud. Samuti tuleb lukk vahetada, kui mõni pereliikmetest on võtmed kaotanud.

Kindlasti tuleks välisuks hoida pidevalt lukustatud. Olles kodus tasuks (snepper) lukk hoida suletud selliselt, et seda saaks seestpoolt lihtsalt väändenupust avada. Näiteks tulekahju korral saavad siis pereliikmed võtmeid otsimata kiirelt evakueeruda. Kui lahkute kodust, tuleks lukul fikseerida väändenupu kasutamatus. Seda põhjusel, et kui varas peaks teie koju sisenema akna kaudu, siis ei saa ta seestpoolt lihtsalt ust avada ja korteris olevaid asju ukse kaudu välja vedada.

Kas keegi on sinu eest valvel?

Tuntavalt vähendab sissemurdmise riski liitumine turvafirma valveteenusega. Statistika näitab, et turvafirmade valves olevatesse kodudesse proovitakse sisse murda kordi harvem kui valveta kodudesse.

Samas ei ole liikumisandur seinal ja iga turvafirma kleeps aknal võluvitsaks. Kindlustunde ja meelerahu annab teadmine, et turvafirma suudab sissetungi korral ka kiiresti reageerida.

Seepärast tuleb koduvalveteenuse valimisel uurida, mis juhtub pärast seda, kui valvesüsteemist häire turvafirma juhtimiskeskusse jõuab. Vastused tuleb leida küsimustele, kas valvesüsteemi pakkuv ettevõte üldse suudab häirele reageerida? Kas ettevõttel on oma juhtimiskeskus ja patrullid või on ta n-ö virtuaalturvaja – lihtsalt tehnika müüja ja paigaldaja? Kui olete kodust eemal, pole just palju kasu telefonile saabunud SMSist, mis sissemurdmisest teada annab. Sel juhul jõuate ise vargust tõkestama vaid siis, kui juhtute parajasti naabri juures olema. Aga ka sel juhul ei pruugi te olla kindlad, et teil on piisavalt oskusi varga või varastega hakkama saamiseks, nende võimaliku kallaletungi tõrjumiseks.

Järgmiseks tuleks uurida, kui palju on turvafirmal teie kodupaiga ümbruses patrulle ja milline on patrullekipaažide kohalejõudmise keskmine aeg selles piirkonnas. Kliendile olulise kiire reageerimise tagab võimalikult suur patrullide arv ja moodne GPS-süsteemil põhinev juhtimiskeskus, kus kõik patrullekipaažid on reaalajas nähtavad ja suunatavad.

Kõige kindlam on koduvalvega liitujatel võtta nii seadmed, paigaldus kui ka valveteenuse pakett ühest ettevõttest, kes suudab pakkuda terviklahendust.

1. juulist peab igas kodus olema suitsuandur. Tasub teada, et koduvalvesüsteemi suitsuandur edastab signaali turvafirma juhtimiskeskusse isegi siis, kui süsteem ei ole valvestatud. Topeltkaitse seega, nii varga kui tule vastu.

Seda kõike ma muretsevale tuttavale ka soovitasin: mõtle hästi läbi, milliseid turvameetmeid suudad ise rakendada ja võimalusel kaasa professionaalid, kes on sinu vara eest valvel. See muudab kurjategija saagilootused kesiseks, vahelejäämise tõenäosuse suureks ning sunnib teda kurjast plaanist loobuma.

iii

MARGUS KOLUMBUS, G4S Eesti valvedivisjoni direktor

blog comments powered by Disqus