Möödunud reedel Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud väikelehtede õppepäeval soovitas Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk valla- ja linnalehtede toimetajatel oma võimeid ja võimalusi objektiivselt hinnata ning, kui enamaks potentsiaali napib, teha lihtsalt ausat infolehte.

<span style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-bidi-font-weight: bold”>

Põltsamaal tegutseva MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus korraldatud õppepäeval olid ligikaudu 150st Eestis ilmuvast omavalitsuste ja piirkondlikust lehest esindatud umbes 80. Selle poolest, kes lehte teeb, kes väljaandmist rahastab ja kui tihti leht ilmub, on väljaanded väga erinevad. Omavalitsuste häälekandjate kõrval on ka MTÜde ja firmade poolt üllitatavaid piirkondlikke lehti, ilmumissagedus varieerub korrast nädalas vähem kui korrani kuus, lehti toimetavad aga peale kutseliste toimetajate vallasekretärid, kultuuri- või haridusnõunikud, raamatukoguhoidjad jt. Viimased peavad selle töö ära tegema oma põhiameti pidamise kõrvalt. Eelöeldust lähtuvalt ei saagi kõigile väikelehtedele seada päris ühesuguseid nõudmisi.

Tarmu Tammerki sõnul on valla- või linnalehe ülesanne eelkõige varustada piirkonna elanikke neile eluks vajaliku ja otsuste tegemist hõlbustava teabega. Meelelahutust võib pakkuda, aga tihti pole see lehe väikese mahu tõttu otstarbekas. Küll aga peaksid väikelehed olema kohaliku kultuurimälu hoidjad, mistõttu intervjuud teenekate vallakodanikega ja kodulooline materjal on igati teretulnud.

Nn ühiskonna valvekoera roll on munitsipaalmeediale Tammerki arvates enamasti liiga raske täita. Kui aga üritatakse valgustada valla juhtorganite otsuste tekkimise tagamaid ja eri huvigruppide tegevust, siis tuleks selles olla järjekindel, muidu muutub info kallutatuks.

 “Kui kirjutate otsusest, millega seoses tõusevad positiivses või negatiivses valguses esile isikud A ja B, ent jätate kirjutamata otsusest, mis tooksid nähtavale D ja C tegevuse, siis võidaksegi teid süüdistada kallutatud info edastamises,” ütles Tarmu Tammerk. “Seepärast jälgige, et te n-ö ei võtaks taldrikule rohkem toitu kui ära süüa jõuate.”

Et toimetajad oskaksid vältida valla- või linnalehe üksnes valitseva erakonna või erakondade teenistuses olevaks propagandaleheks muutumist, tõi Tammerk välja propagandalehe tunnused. Valimiseelseks ajaks soovitas ta aga varakult välja töötada kindlad reeglid, kui palju ja missugust materjali erakonnad avaldada saavad, ning selle ka avalikult teada anda: siis on pärast vähem piikide murdmist.

Motivatsioon tagasi

“Minul võttis Tarmu Tammerki jutt alguses motivatsiooni vallalehte teha sootuks ära,” tunnistas Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula alias Contra. “Mind ükspäinis infolehe tegemine küll ei huvita. Pärast Tarmuga eraviisiliselt vesteldes sain motivatsiooni aga kohe ka tagasi: sain talt kinnitust, et kui jaksan ja oskan, siis võin ikka “päris” ajakirjandust edasi teha.”

“Täna siin kuuldu tuleb mul nüüd tõlkida oma vajaduste keelde,” tunnistas Märjamaa ja Raikküla vallalehe toimetaja Reet Saar.

Kord nädalas ilmuvat Märjamaa valla lehte teeb ta enda sõnul ikka kui ajalehte, kaheksa korda aastas ilmuvasse Raikküla valla lehte suhtub pigem kui infolehte.

“Aga ka Raikküla vallavolikogu protokolle ja otsuseid pole ma lihtsalt copy-paste meetodil lehte pannud, vaid püüdnud need lihtinimesele arusaadavasse keelde “tõlkida”,” ütles Reet Saar.

Kuigi vallalehe tegemine pole meelakkumine — kasvõi juba sellepärast, et üksi lehe juures kõiki ülesandeid täites ei saa sa ühelgi alal ülearu pädev olla —, ei ole Reet Saar senini veel ametit vahetada üritanud.

“Kui lehe trükiarv kasvab ja ma lehte poodidesse laiali vedades näen, kuidas inimesed seda ootavad, siis tajun, et teen päris vajalikku tööd,” ütles ta.

Kogukonna liitja

Ka õppepäeval ajakirjanduszhanritest  ja lehes fotode kasutamisest kõnelnud Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ja Roosmarii Kurvits kinnitasid, et kohalikud väikelehed on väga vajalikud.

“Vallaleht aitab tugevdada oma valla tunnet ja liidab ideaaljuhul kogukonda. Isegi maakonnalehed kipuvad ju tihti olema maakonnakeskuse kesksed ning vahendama liiga vähe valdade uudiseid. Üleriigilistest väljaannetest ei maksa ses osas rääkidagi,” ütles Roosmarii Kurvits.

Mart Raudsaar lisas, et valla- ja linnalehed mitmekesistavad Eesti ajakirjanduspilti, mis muidu natuke üheülbaliseks kipuks jääma.

 Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni ütles, et väikelehtede õppepäevale registreerunute rohkus üllatas korraldajaid, kohaletulnute protsent veelgi enam: valmis pandud umbes 130 mapist olevat vaid kolm välja jagamata jäänud.

“Äriprojekt see koolituspäev kindlasti polnud, hea, kui kulud-tulud lõpuks tasakaalu saame, sest suhteliselt väikese osalustasu eest pakkusime kolme kvaliteetset ettekannet, lõunasööki ja kohvipausi ning lisaks said kõik osalejad veel meie poolt värskelt üllitatud valla- ja linnalehe toimetaja käsiraamatu,” ütles Raivo Suni. “Ühest küljest saime täna kinnitust oma arvamusele, et väikelehtede tegijad vajavad koolitust, teisest küljest saime testida enda suutlikkust viia selliseid koolitusi läbi Põltsamaal.”

Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse teine juhatuse liige Merike Kask oskas tagasisidelehtede põhjal juba öelda sedagi, et järgmisel õppepäeval võiks käsitleda ajakirjanduskeele ning lehe kujundamisega seotud küsimusi.

RIINA MÄGI