Märtsi viimasel nädalal kogunes seltskond loodusesõpru Kirnale Alam-Pedja looduskeskusse. Laagris vaadati noorte tehtud loodusfilme, õpiti kasulikke filmitegemise nippe, käidi matkal ning tutvuti piirkonna loodusväärtustega.
Keskkonnaamet korraldas Eesti eri paigus kolm keskkonnalaagrit tublimatele õpilastele, kes osalesid loodus- ja keskkonnateemaliste videoklippide konkursil “Põnev loodus minu ümber”.
Laager toimus 25.–27. märtsini ka Kirnal Alam-Pedja looduskeskuses.
Tark mõtleja
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Piret Valge kinnitusel oli laagrisse sattunud tore seltskond noori. “Esimese päeva sisustasid mitmesugused mängud ja harjutused, see oli n-ö kokku loksumise päev,” rääkis ta, lisades, et noortele pakuti laagris palju huvitavat tegevust: mängud, lõkkeõhtud, taaskasutuse töötoad. Siin sai oma riidest endale poekoti disainida, rohelise draama “Sina ja mina asjade maailmas” käigus õpiti tegema olulisi valikuid. Praktilise töö käigus pidid laagrilised kirja panema ja plakatile paigutama kõige elulisemad asjad.
<font face=”arial,helvetica,sans-serif”>Tartu kommertsgümnaasiumi 7. klassi õpilane Pärtel Rööpson tunnistas, et tema hakkas küll laagris mõtlema, et poest pole vaja igasuguseid asju osta. “Poodi minnes ei osta ma enam kõike, mõtlen enne läbi, kas mul on seda vaja,” kinnitas poiss. “Ma eriline poodleja ei ole, seega pole õiged valikud mulle probleem,” lisas Otepää gümnaasiumi 8. klassi õpilane Rasmus Meema.
Piret Valge sõnul ei saagi keskkonnahariduse tulemusi kohe mõõta. Kunagi õpitud tarkused võivad kasuks tulla noorte edaspidises igapäevaelus.
Öine seiklus metsas
Laagrilistele korraldati ka öine üllatus. “Eile käisime taskulampidega matkamas,” hüüatas Pärtel. “Peitsin alguses ennast ära, aga siis tulin kohe välja, muidu hakatakse otsima,” jagas poiss muljeid.
“Me liikusime tegelikult ümber maja. Tulekuma järgi oleks ikka laagri üles leidnud,” täpsustas Rasmus.
Matkajuht Ain Laane jagas juhtnööre, kuidas metsas hakkama saada. Kuidas taskunuga õigesti kasutada, ilma tikkudeta tuld teha, mida on tark metsa kaasa võtta ning missugune on kõige parem taskulamp.
“Kõige huvitavam leid oli maalriteip,” tõi näite Piret Valge. Selgus, et pimedas metsas aitab kaaslastel silma peal hoida ka riba heledat teipi, mis eesliikuja jopeseljale on kleebitud. See on nagu kitse hele tagumik, mis napis valguses helendab ja orienteeruda aitab.
Juba matka alguses kogusid laagrilised metsa alt mitmesugust lõkkematerjali. Põlema saadi see tulepulkade abil. “Õppisime, kuidas lõket teha ja tuleekraan ehitada,” rääkis Pärtel õhinal. Poiste sõnul töötab tuleekraan hästi ja seda on kerge meisterdada “See on väga lihtne: lööd pulgad maasse ja paned näiteks madratsi sinna vahele, võib ka oksi kasutada,” selgitas Otepää gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilane Kristo Mölder. “Proovisime kohe järele ja siis oli küll soojem,” meenutas Pärtel öist matka.
Õhtu lõpetati plaaniväliselt, Ain Laane kitarrimängu saatel lauldes. Mitmed laagrilised olid nii elevil, et magama jäädi päris hilja.
“Laagris on hästi läinud ja on väga põnev. Eriti huvitavad on lauamängud,” rääkis Rasmus. “Meil olid neljased rühmad, pidime täringut veeretama ja vastama igasugustele looduseteemalistele küsimustele,” kirjeldas ta lauamänge.
Iga rühm võistles ka omavahel. “Mina võitsin!” hüüatas Rasmus rõõmsalt.
Rasmus on suur loodusesõber. Poisi sõnul on tal kodus Otepääl mets kohe maja taga ja ta käib seal aeg-ajalt kõndimas. Pärtel kinnitas, et tema veedab kogu oma vaba aja maakodus.
Poiste hinnangul oli keskkonnalaagris veedetud aeg parim. Pärtlil on enne laagri lõppu üks kindel plaan. Ta soovis üles otsida matkajuht Ain Laane öise retkel kaotatud vile. Omanik oli lubanud selle leidjale jätta.
Igav huvitavaks
Keskkonnalaagrisse pääsemiseks tuli noortel teha üks lühike loodusfilm. Pärtel rääkis, et nende meeskond näitas, kuidas saab sipelgatega mängida. “Tilgutad mahla asfaldile ja siis jooksevad sipelgad magusa loigu juurde,” võttis poiss lühifilmi sisu kiirelt kokku.
Talvepealinna poisid jälgisid aga lihtsat joont ja koostasid valiku loodusvaadetest.
Noortele rääkis filmide ja loodusfotode tegemisest ETV saatele Osoon kaastööd tegev noor loodusfotograaf Karl Ander Adami. Tema sõnum laagrilistele oli lihtne: kõigil on võimalik loodust märgata ja huvipakkuvat jäädvustada, selleks ei pea omama kallist kaamerat.
Pärast sissejuhatavat loengut andis Karl Ander kuulajaile põneva praktilise ülesande. Laagrilised jaotati rühmadesse ning iga meeskond sai ühe igava ülesande, mis tuli põnevalt lahendada. Noored pidid tegema Alam-Pedja üleujutusest reportaaži, uudise ja reklaamklipi. Kõige kiiremad olid reklaamklipi koostajad, kes said idee kirja paari minutiga. Reklaam tutvustas “tänapäeva uudisleiutist” silda. Nimelt on reklaamis üks memmeke hädas, et ei pääse Alam-Pedjal suurveest üle. Talle tuleb appi tark mees, kes näitab silda. Lõpuks on memm nii õnnelik, et hüppab “uuel leiutisel” rõõmsalt õhku.
Ülesande edukas lahendamine nõudis meeskonnatööd, idee arendamist, teostust ja lõpuks monteerimist. Karl Anderi sõnul olid noored alguses ülesandest teada saades šokis, mõni tahtis isegi loobuda.
Suure sagina saatel asusid rühmad siiski esimesi mõtteid kirja panema. Kelle mõttelõng pulstuma kippus, selle aitas Karl Ander toetavate ja selgitavate näidetega välja.
Keskkonnateemalised laagrid toimusid samal ajal ehk 25.–27. märtsini Läänemaal Silma Õpikojas, Jõgevamaal Kirnal Alam-Pedja looduskeskuses ning Ida-Virumaal Kauksis ja Iisaku looduskeskuses. Kolme laagripäeva tegemistest valmisid videopäevikud, mida tutvustati kõikidele laagrilistele 27. märtsil videosilla kaudu.
Keskkonnalaagrid toimuvad SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti “Keskkonnaameti regionaalsed keskkonnalaagrid koolinoortele 2013. aastal” raames. Laagrites osales tänavu kokku 72 4.–9. klassi õpilast Saaremaalt, Läänemaalt, Harjumaalt, Valgamaalt, Tartumaalt, Järvamaalt ja Ida-Virumaalt.
i
MARGE TASUR
