Ühel hiljutisel arvamusliidrite lõunal vastas Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik ning senine sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna küsimusele omastehooldajate kesise olukorra kohta, et süüdi on tegemata haldusreform. Ka lastetoetuste tõstmise asjus on IRL püüdnud jätta muljet, et nemad tahtsid, aga Reformierakond oli vastu. Ei teagi, kas ka siin sai takistuseks haldusreform…
Tuleva aasta algul tõuseb lapsetoetus 45 euroni
Kevade hakuga allkirjad saanud sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonileping pöörab igal juhul enim tähelepanu just lastele ning peredele. Kuigi pelgalt 19 euro suurune esimese ja teise lapse toetus jõuab ära pidada ka oma üheteistkümnenda sünnipäeva, jääb see õnneks viimaseks. 2015. aasta alguses tõuseb universaalne lapsetoetus 45 euroni, mis on pea kahe ja poole kordne tõus. Kolmanda lapse toetus kerkib omakorda 100 euroni kuus ja seda samuti sõltumata vanemate sissetulekust.
Saavutasime oma partneriga ka kokkuleppe, mille järgi suurenevad toetused kiiremas tempos just neil peredel, kes vajavad kõige enam abi. Järgmisest aastast tõuseb suhtelises vaesuses elavate perede lastele makstav toetus kahekordseks ehk 45 euroni kuus. Toimetulekutoetuste määramisel kerkib lapse osa ehk koefitsient seniselt 0,8-lt 1-ni, mis pakub kitsikuses peredele samuti tuge. Lisaks põhikooliõpilastele hakkavad tasuta koolilõunat saama ka gümnaasiumis õppivad noored. Vaieldamatult mõjutavad kõik need koalitsioonileppe punktid jõustudes tuntavalt lapsi kasvatavate perede rahakoti ja ka ostukorvi sisu.
Tuleb tunnistada, et läbirääkimised lastega peredele suunatud sammude ja neile rahalise katte leidmine polnud kergete killast. Aga nüüdseks võib väita, et paljugi on võimalik, kui tahtmist jagub.
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb
Laste heaolu parandamise kõrval on viimasel ajal aktuaalseks teemaks olnud tööjõu suhteliselt kõrge maksustamine, mis puudutab eeskätt madalama sissetulekuga inimesi. Pikalt on juttu olnud tulumaksuvaba määra tõstmisest, mis langetab kõigi tulumaksu sama summa võrra ning vähendab seetõttu suhteliselt enam väiksema palgaga töötajate maksukoormust. Hoolimata näilisest poliitilisest üksmeelest, ei jõutud mitme aasta jooksul tegudeni. Uus koalitsioon soovib tulumaksuvaba määra regulaarselt tõsta – tuleval aastal kerkib see 144 eurolt 154 euroni kuus. Inimeste maksukoormust alandab ka töötuskindlustusmakse määra langetamine. Teatavasti rahastatakse sellest maksest töötukassa toetusi ja teenuseid. Tänaseks on töötukassa reservid igati piisavad ka juhuks, kui me peaksime silmitsi seisma võimaliku uue kriisiga. Uus võimulepe arvestab ka järgmise aasta pensionitõusuga: kõikidele pensionäridele, kes saavad keskmist või sellest madalamat pensioni, nähakse ette tulumaksuvabastus.
Kui sotsiaal- ning maksuküsimustes on sotsiaaldemokraatide ja liberaalide vaated ning seisukohad üsna erinevad, siis keskkonna ning energeetika valdkonnas on kevadkoalitsiooni visioon senise võimuliidu omast palju üksmeelsem ja rohelisem. Valitsus hakkab pöörama märksa suuremat tähelepanu taastuvenergiale ning piirama põlevkivi kaevandamise mahtusid. Aastane piirang on siin seatud 20 miljonile tonnile perspektiiviga viia see number 15 miljoni tonnini. Meie selge siht on vähendada juba lähitulevikus jalajälge keskkonnale, mis tekib eelkõige just põlevkivist. Aastaga peaks valmima analüüs, mis peab näitama, kas ja millisel moel on mõistlik põlevkivi kaevandmine Eesti Energiast lahutada. Ikka selleks, et riiklik energiahiid oleks senisest efektiivsem ja Eesti riik teeniks rohkem tulu.
Energiajulgeolek suureneb
Vastselt alustanud valitsus peab ülioluliseks ka energiajulgeoleku suurendamist ja gaasisõltuvuse vähendamist idanaabrist, mistõttu tuleb soodustada kohalikel kütustel põhinevate koostootmisjaamade, LNG terminali ning Eesti ja Soome vahelise gaasitoru rajamist. Kuigi koalitsioonikõneluste ajal võis meie oponentidelt kuulda Ukraina sündmustest inspireeritud hirmutamistaktikat, et plaanis on kaitsekulutuste vähendamine, siis tegelikkuses polnud nende kulude langetamine alla kahe protsendi SKPst kunagi arutelu all.
Kevadkoalitsioon päris eelmiselt valitsuselt hulga probleeme majandusvaldkonnas. Riigiettevõtete juhtimise korrastamine ja investeerimisotsuste ülevaatamine, aga ka ettevõtluse arendamiseks loodud EASis toimuva revideerimine – need on vaid mõned väljakutsed, mis ootavad ees mõlema valdkonna ministrit. Täna pole selgust küsimuses, kuidas hakkab praamiliiklus toimima 2016. aastal. Ka siin tuleb kiirelt välja töötada toimivad lahendusstsenaariumid.
Kuigi on kombeks eeldada, et aasta enne riigikogu valimisi moodustatud koalitsioon püüab probleeme vältides turvaliselt valimistele vastu triivida, siis tänased oponendid heidavad värskele valitsusliidule ette pigem liigset ambitsioonikust.
Sotsiaaldemokraadid ei karda valitsemisvastutust, samas anname me endale aru, et aastaga ei jõua kõiki ideid ellu viia. Saame alustada sisuliste muudatustega, et moodustada tuleval kevadel juba järgmine koalitsioon.
i
RANNAR VASSILJEV, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, SDE
