Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ning kulutuli on hävitav ja ohtlik. Igal kevadel saab inimeste hooletusest alguse sadu kulupõlenguid, mis teevad kahju keskkonnale ja elusloodusele, hävitavad inimeste vara ja tervist.
Sellel kevadel on olnud Lõuna-Eesti kuues maakonnas kokku juba 35 kulupõlengut. Kuluhein põles peamiselt märtsi alguses, kui ilmad muutusid soojaks ja maapind kuivas. Inimeste teadlikkus sellest, et kulu põletamine on keelatud, on siiski suurenenud ja seega süüdatakse kulu tahtlikult järjest harvem, maastikupõlenguid põhjustab aga eelkõige hooletus – ohutusnõuetele mittevastav lõkketegemine, maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni. Viimastel aastatel on olnud juhtumeid, kus heinamaal sõidetakse ATV-dega või teiste mootorsõidukitega ja summutitorust lennanud säde süüdanud kuiva heina.
Selleks, et kulupõlenguid vältida, peavad maaomanikud sügisel oma valdustes heina ära niitma. Kulutuli võib levida mõne minutiga üle põllu ja jõuda metsatukka või hooneteni. Lõket on lubatud teha vaid tuulevaikuses või väga nõrga tuulega, kui vaid puulehed liiguvad. Lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest sädemed võivad tuulega väga kaugele lennata. Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevmaterjalist. Kasulik on lõkkekohta ümbritsev süttimisohtlik maapind märjaks kasta ning lõkkekoht kivide või mittesüttiva pinnasega piirata. Kõik põlevad lõkked peavad olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb hoida esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti. Metsas tohib lõket teha vaid selleks ette nähtud ja tähistatud kohas.
Lastele tuleb selgitada, millist kahju võib kaasa tuua tiku viskamine kuiva kuluheina sisse. Lapsed ise ei oska oma teo tagajärgi hinnata ning lapsevanemate ülesanne on sellise tegevuse ohtlikkusest rääkida.
i
ASTRA PINTSON-KÄO, Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja
