</p>
Möödunud teisipäeval kogunesid Tabivere vabaajakeskusse valla külaseltside ja omavalitsuse esindajad, et arutleda, kuidas tugevdada kontakte ja aktiveerida suhtlust maakoha tegusamate kodanike ehk külaseltside eestvõtjate ning valla juhtkonna vahel. Seminari-arutelu korraldas MTÜ Juula Küla Heaks koostöös Kodukandi Koolituskeskusega, mõttevahetust kureeris Külli Vollmer, kes juhib Eesti külaliikumises Kodukant külakultuuri valdkonda ning on hariduselt õpetaja ja koolitaja.
Vallakeskusse oli tuldud lisaks Juulale veel Kassemalt, Koogilt, Maarja-Magdaleenast, Kärksist, Raigastverest, Valgma külast, Õvanurmest ja muidugi ka Tabivere alevikust.
Omavalitsuse poole pealt olid kohal nii vallavanem Kalmer Lain kui abivallavanem Tarmo Raudsepp ja volikogu esimees Sirje Simmo.
Kogenud koolitaja oskas valla eri paigust kokku tulnud kerge vaevaga üksteisega tuttavamaks teha. Osalejaid aitasid terviklikuks töörühmaks siduda ka mitmed tema korraldatud seltskondlikud mängud ja ühistegevused.
Vald koosneb küladest
“Rõõmustas, et vestlusringis jõuti üsna kiiresti üksmeelele mitmetes võtmeküsimustes. Vald koosneb ju küladest. Kui valla kodulehel oleksid kirjas vaid ametnikud, kuid poleks mainitud külasid, kus vallakodanikud elavad, siis poleks valda kui inimeste kodupaika ju olemas. Ja seepärast pole kindlasti mõtet vastandada kohalikku omavalitsust ja vallakodanikke, vaid peaks mõtlema eelkõige ja esmajoones sellele, kuidas ametnikud rahvale võimalikult mitme kandi pealt toeks olla saaksid.
Selleski oleme ühte meelt, et olenemata oma elukohast, oleme mõnes mõttes kõik sarnased. Kui meil näiteks palutakse loetleda, mis on meie Eesti riigis head, siis jäädakse enamasti pikalt mõtlema, kui aga päritakse negatiivsete ilmingute kohta, siis tuleb vastuseid ja näiteid nagu kuulipildujast,” rääkis Juula külavanem Eneli Kaasik.
Kõneks võeti seegi, kuidas toetada nii materiaalselt kui moraalselt neid, kes külades ja seltsides asjaajamise enda peale võtavad. Leiti, et tegemist on sisuliselt vabatahtlike tööga, nende eest on meil aga kombeks hoolitseda. Seistakse hea selle eest, kuidas nad kohale saavad ja kes neile pika päeva jooksul kehakinnitust pakub. Nii võiks ka külavanemal või kontaktisikul aidata näiteks kütusekulusid maksta, kui ta kogukonna huvides asju ajab. Ettearvatult tekkis selles osas arvamuste lahknevust, kas oma liidrit peaks toetama vaid küla või oleks põhjust selles osas ka vallavalitsuse abile loota. Üksmeelel oldi aga selles, et eestkõnelejat võiks tunnustada, mitte vaid temale loota ja temalt nõuda, sest kiputakse harjuma, et keegi teine midagi ära teeb, kui king pitsitab. Liider, kellele kõik loodavad, kuid kelle tööd ei märgata ega tunnustata, võib lõpuks läbi põleda ja kõigele käega lüüa.
Koos on kergem ja rõõmsam
Kokkutulnud tõdesid, et ühe valla külade esindajad-liidrid võiksid regulaarselt ümarlaual kohtuda. Nii oleks kergem oma ühtset sõnumit ja nägemust probleemide lahendamiseks ka vallajuhtidele edastada.
Enamik kokkutulnuist toetas ka arvamust, et kui vallas on loodud külaselts, siis võiks omavalitsus selle tegevust toetada, näiteks projektide kaasfinantseerijana. Samas peaks toetamisel lähtuma seltsi üldisest aktiivsusest, võrduse printsiip on Eestis läbi proovitud ja ebaefektiivseks tunnistatud. Rõhutati üksmeelselt, et kellegi initsiatiivi ei tohi taunida, rääkimata halvustamisest või karistamisest!
“Kokkusaamise õhkkond oli positiivne ja ühe valla eri nurkade elanikke liitev. Tunnen, et saime ühtsema ja aktiivsema kogukonna nimel sisukat mõttetööd teha,” ütles Eneli Kaasik.
Seminari läbiviimiseks saadi toetust sihtasutuselt Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
i
KAIE NÕLVAK
