Koolivaheajal toimus Jõgevamaa gümnaasiumis filmitegemise koolitus. Meediaringi juhendaja Andra Kirna ning 10. klassi õpilased Kadri Mehide ja Maris Meos muutsid kooli arvutiklassi ajutiselt väikeseks filmistuudioks.
Arvutiklassi tahvel oli täis joonistatud kaadreid peagi valmivast filmist, kaamera seatud statiivile. Pintslid, värvipurgid ja mustad kiled põrandal, laual karpides värvilised plastiliinikamakad. “Need oma kümme aastat vanad,” teadis Kadri. Plastiliini iga reetsid segunenud värvid ja kivistunud tükid, mis tugevat mudimist vajasid. Töötoa sissejuhatuseks räägiti natuke animafilmist ja vaadati stiilinäitena teiste filme. Seejärel pandi kirja oma stsenaarium. Terve teine filmipäev kulus multikakaadrite pildistamiseks. Ühe sekundi filmi jaoks on tarvis teha 12 pilti, iga klõpsu eel peab tegelasi õige pisut liigutama.
Viimasel päeval film monteeriti ja helindati.
Meediaringi juhendaja Andra Kirna sõnul osaleb ta animafilmi koolitusel. Teoreetiline osa on läbitud ja nüüd tuleb praktilise ülesandena teha koos õpilastega film. Valminud tööd vaadatakse ja analüüsitakse 29. märtsil Tallinnas Balti Filmi- ja Meediakoolis.
Põnev koolivaheaeg
Kui enamik õpilasi ootab pikisilmi vaheaega, et lihtsalt puhata, siis Kadri ja Maris on teist meelt. “See on üks paremaid vaheaegu – animatöötuba on huvitav ja hariv. Vaheaeg ei ole raisku läinud!” rääkisid nad õhinal. “Ma tahangi õppida lavastajaks,” teatas Kadri. Maris lisas, et tema on mõelnud režissööriametile.
Kumbki neidudest ei olnud varem multikaid teinud, see oli esimene katsetus ja pettuda neil ei tulnud. Kõige suurem eduelamus oli tüdrukute jaoks see, kui plastiliinist lehm liikuma hakkas, siis olid näha esimesed edusammud. Filminduse vastu on noortel huvi olnud juba pikemat aega. Isegi see, et kaks aastat veel gümnaasiumis tuleb käia, ei pane tüdrukuid oma valikutes kahtlema.
Õppimisvõimalusi on juba uuritud Eestis ja välismaal. Tüdrukud tahaksid tulevikuski animafilme luua. “See on lahe! Ise teed, mõtled ja lood. Oluline on tabada laste mõttemaailma, et teha huvitavaid ja haaravaid multikaid,” rääkis Maris.
Tema hinnangul on kolmeliikmeline rühm ühe multifilmi loomiseks piisavalt suur. “Muidu on liiga palju mõtteid ja ideid. Aruteludele kuluks liialt aega,” arutles neiu. Juhendaja Andra sõnul oleks sel juhul võinud mitu filmi teha, kuid ta ei tahtnud töötoast kellelegi kohustust teha.
“Teatasin, et kõik on oodatud, ja tulevad need, kes tahavad,” ütles Andra.
Prae hind
Tüdrukute lavastatud multifilm räägib mustakirju lehma ja poisi sõprusest. “Animafilm “Prae hind” on lugu sõprusest. Loo mõte on selles, et miski ei ole igavene ja lehma praeks saamine on elu loomulik käik,” rääkis idee autor Maris Meos.
Juhendaja Andra lisas, et loos ei ole midagi hirmsat, see teeb ju väga õnnelikuks, kui kõht täis saab. Marise sõnul sööb tema loomaliha n-ö külma kõhuga. Kadri tunnistas, et tema eelistab pigem taimetoitu, kuid mitte lehma kurva saatuse, vaid maitse pärast.
Elevust tekitasid vahelduvad kaadrid ja voolitud näod. “Lehmal on lausa miljoni dollari nägu,” itsitas Maris pildistatud lehma vaadates. Kohe tuli aga lehma jalad ja pea uude asendisse tirida, sest peategelane pidi iga võtte jaoks õiges vormis olema. Sama saatus tabas ka plastiliinist poissi, kelle pea ja käed vilunult õigesse vormi muditi. Üks põnevam ja aeganõudvam ülesanne oli aga poisi nutmaajamine. Suur punetav nägu, suunurgad allapoole, pisarad voolama ja murekortsud hambaorgiga otsaette. Iga pildi jaoks tuli pisaraid nihutada, nii on filmis näha, et poiss nutab. Seetõttu pidi nägu olema lame ja suur nagu pannkook, et jääks näha iga väiksemgi pisar ja emotsioon.
Töö käigus jäi Kadri mõtlikuks ja teatas, et filmile võiks ju järg tulla, mille pealkiri oleks “Lehma kättemaks”. Seejärel tuli ta tahvlil kaadreid silmitsedes mõttele, et filmi võiks ka tagurpidi teha. “Poiss sööb, ta on õnnetu ja nutab, sest tal pole ühtegi sõpra. Ning siis sõidab kohale auto ja ta saab endale sõbraks lehma,” võttis Kadri tagurpidise filmi süžee kiirelt kokku.
“Võimegi teha nii, et monteerime kaks erinevat filmi,” pakkus välja Andra, kuid Maris polnud sellega päri. “Materjal on küll olemas, aga siis tuleb ju uus lugu välja mõelda,” põhjendas ta. Tüdrukud kinnitasid, et nautisid filmitegemist. “Meeldis, et saime ise tegelased voolida ja neid vastavalt stsenaariumi järgi kujundada,” rääkisid nad, lisades, et nende koolivaheaeg on igati korda läinud, sest on tegelnud oma huvialaga. Nende arvates võiks sarnaseid koolitusi veelgi enam olla.
Konkursile “Koolifilm 2014”
Animafilmi meeskonda tabasid ka tehnilised viperused. Alguses, kui tüdrukud taustu maalisid ja tegelasi voolisid, kulus juhendajal tunnike õige arvutiprogrammi töölesaamiseks. “Kooli arvutid on väga turvatud ja vabavaralise programmi allalaadimisel vajasime abi,” selgitas Andra.
Tänavu 1. aprillini oodatakse õpilaste tehtud filme konkursile “Koolifilm 2014”. Marise ja Kadri arvates võiks nendegi film seal vabalt osaleda. “Mina piiranguid ei sea, kui nad ise rahule jäävad, siis osalegu,” kiitis meediaringi juhendaja tüdrukute mõtte heaks.
i
MARGE TASUR
