Viimastel nädalatel on mitmed Lääne poliitikud mulle kinnitanud: saame alles nüüd aru, et teil oli kõik need aastad, kui meie pidasime teid paniköörideks, tegelikult õigus.
Gruusia sõda oli enamiku läänemaailma jaoks ebameeldiv äratuskell, siis Ukrainas toimuv pole muud kui tuletõrjealarm. Või geopoliitiline maavärin. Me oleme rahvusvahelise kogukonnana küllaltki ootamatult pandud fakti ette, et 21. sajandi Euroopas käivadki asjad nii, et üks naaber tungib oma sõjaväega teise riiki ja korraldab seal nii-öelda referendumi ja annekteerib endale meelepärase territooriumi. Ilma igasuguse rahvusvahelise õiguse või moraalse katteta. Eesti riik peab tegema rahvusvaheliselt kõik, et ülbitsemine saaks vastuse, kuritegu karistuse.
“Referendumeid” ei saa välistada
Ilmselt leidub ka meil küünikuid, kes küsivad, et miks Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Krimmis ja Ida-Ukrainas toimuv üleüldse Eestile korda läheb, aga ma loodan, et valdav enamik inimesi mõistab, et kui selline käitumine kujuneb aktsepteeritud normiks rahvusvahelistes suhetes, siis ei saa unerahu olla mitte ühelgi sellise agressorriigi naabril. Ja mitte ainult naabril: kuna Venemaa kodanikke elab absoluutselt kõikides Euroopa riikides, siis lähtuvalt Moskva retoorikast, võiks Krimmi-laadne stsenaarium taaslavastamisele tulla ükskõik kus. Küll vajadusel ka näitlejaid, lavakunstnikke ja kostüüme leiab. Ning arvestades Kremli senist stoilist reaktsiooni Lääne hoiatustele, ei saa taolisi “referendumeid” enam tulevikus täiesti välistatuiks pidada. Vastupidi, sellest võib kujuneda uus muster.
Samas kinnitan kõigile – ja ma rõhutan seda veelkord – Eesti Vabariik ei peaks tundma hirmu. Me oleme hästi kaitstud, paremini kui kunagi varem. Kuid Venemaa käitumine peab kaasa tooma põhimõttelise muutuse selles, kuidas me ise oma julgeolekut näeme ja kuidas sellesse panustame./…/
Selleks on vajalik ka kiire, tark ja sihikindel tegutsemine kollektiivkaitse tugevdamise nimel. Eesti pakkus esimese riigina Euroopas NATO-le välja konkreetsed ettepanekud alliansi heidutusvõime suurendamiseks. Suurem arv õhuturbelennukeid Balti regioonis on selle esimene tulemus.
Euroopa julgeolek USA otsustajate kaartidel tagasi
Siinset kõnet ette valmistades meenus mulle, kuidas ironiseeriti paari kuu eest minu USA-s välja öeldud mõtte kallal, et me igatseme Euroopast lahkunud USA tanke ja vajame Eestis liitlaste sõjalist kohalolekut. Meenutasin seda muigega, sest mõni nädal tagasi tõi USA Euroopasse 30 tanki tagasi. Ja debatid, mis praegu Washingtoni koridorides käivad, annavad tunnistust palju rohkemast kui üks tankipataljon. Euroopa julgeolek on USA otsustajate mõttelistel kaartidel tagasi. Peame tagama, et see nii jääks. Eilne Varssavis antud Ühendriikide asepresidendi Joe Bideni teade, et Ühendriigid on valmis kaaluma roteeruvate väeüksuste loomist meie regioonis, on väga tähtis ja teretulnud signaal. Mul on hea meel teatada, et eile saavutasime põhimõttelise kokkuleppe Poola kaitseministriga selles, et Eesti õppusel osaleksid lähitulevikus Poola õhutõrjeüksused.
Palju enam peame muutunud oludes julgeolekuvallas koostööd tegema Põhjala-Balti regioonis. Kogu regiooni julgeoleku huvides on Rootsi ja Soome liikmelisus NATOS. Muutunud julgeolekusituatsioon näitab, et praeguses kriisis pealtvaatajaks jääda on ülimalt ohtlik. NATO artikkel viis rakendub vaid NATO territooriumil. Teiseks pärssivaks teguriks on Läti ja Leedu madalad kaitsekulud. Kirjutasin täna kirja oma Leedu ja Läti kolleegile palvega neid tõsta. Mõistagi on see nende sisepoliitilise otsustamise koht, kuid paratamatult võetakse meid kolme tihti ühe regioonina; meil on sarnased väljakutsed, mistõttu võiksid ka vastused väljakutsetele olla võrreldavad, mitte kordades erinevad.i
i
Ukraina kriis tuleb lahendada rahumeelselt
Täna ja homme ja nähtavas tulevikus peame tegema kõik, et Ukraina kriis võimalikult rahumeelse lahenduse ja Venemaa käitumine rahvusvahelisel areenil adekvaatse vastuse saaks. Peame ausalt tunnistama, et tänane vastus on olnud ebapiisav ja kriis on eskaleerunud. Läänemaailm ei sanktsioneerinud Gruusia agressiooni järel piisavalt Venemaad ja see julgustas agressiooni kordama. Kui praegu ei suudeta Lääne survel agressorit taanduma sundida, siis jääb Euroopa julgeolekukriis kestma. Rahvusvahelise kogukonna võime kaitsta oma väärtusi on Eesti otsene julgeolekuhuvi. Täna on väärtuspoliitika ja huvipoliitika Eesti Vabariigi jaoks sajaprotsendiliselt kattuvad mõisted.
Meie ühiskond peab olema tugev. Tahan selles kriisis siiralt tunnustada Ukraina rahva südikust. Nad pole allunud massiivsele infosõjale ega provokatsioonidele. Ühiskonna sidusus kriisisituatsioonis on kõige otsustavama kaaluga. Peame õiges kontekstis mõtestama Venemaa agressiooni käekirja: sisemise kriisi pinnalt tekitada riikidevaheline kriis, mis läheb üle jõudu kasutavaks julgeolekukriisiks. See on meie jaoks reaalsus, millest peame tegema määravaid järeldusi ka Eesti sisejulgeoleku vallas. Kuid kõige aluseks on ühiskonna sidusus. Seega teeb agressor katse esmalt rahva kokkuhoidmistunne hävitada. Psühholoogiline kaitse, üksteise märkamine ja kokkukuuluvustunne on vundament meie julgeolekule. Me ei pea tundma hirmu. Ainus, mida peame kartma, on hirm ise. Me peame oma tegevust muutunud oludes kiretult muutma, seades keskmesse julgeoleku. Maailm on täna ohtlikum kui eile. Kuid me pole selles maailmas üksi ja me ei istu, käed rüpes.
i
Kaitseminister URMAS REINSALU kolmapäeval riigikogus tehtud avaldus
