Miks ülikool? Miks tehnikaülikool?

Tehnilise kõrghariduse ajalugu Eestis ulatub aastasse 1918, kui asutati Eesti Vabariik. TTÜ eelkäija käivitas eestikeelse õppe septembris 1918. Oma praegust nime Tallinna Tehnikaülikool kanname aastast 1938. See viitab otseselt tehnikateadustele ja inseneride koolitamisele. Just siin on TTÜ säilitanud Eestis juhtpositsiooni: kõrgharitud tehnikaspetsialistidest umbes kolmveerand koolitatakse praegu TTÜ-s.

i

Juba enam kui 70 aastat ei tegutse TTÜ vaid tehnikavaldkonnas – aastast 1940 õpetatakse majanduserialasid. Tänaseks oleme suurim bakalaureusest doktorikraadini majandusharidust andev ülikool Eestis. Viimasel paaril aastakümnel on õppetegevus laienenud ka mõnedele teistele sotsiaalteaduslikele erialadele. Märkimisväärse osa TTÜ tegevusest moodustab kolmas valdkond – loodus- ja täppisteadused. Siin on õppekavu arvutiteaduste, bioteaduste ning füüsikaliste loodusteaduste aladelt. Enam kui pool kõrgharitud arvutispetsialistidest (inseneridest) Eestis on TTÜ diplomiga.

Rahvusvaheline kogemus ja enamiku riikide kõrghariduspoliitika kinnitavad, et mitmes valdkonnas tegutsevad kõrgkoolid on jätkusuutlikumad. See loob üliõpilastele paremad eeldused multidistsiplinaarse hariduse saamiseks. Näiteks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise kõrghariduse andmiseks sisaldavad TTÜ tehnikateaduskondade õppekavad arvukalt õppeaineid matemaatika-loodusteaduskonnast, majandusteaduskonnast ning sotsiaalteaduskonnast, võimaldades saada mitmekülgseid teadmisi ja oskusi. TTÜ hariduse konkurentsivõimet kinnitab tööturu suur nõudlus meie lõpetajate järele ning nende äärmiselt väike töötus (umbes 2 protsenti).

Saame end nimetada kiirelt rahvusvaheliseks muutuvaks  ülikooliks. TTÜ-s õpib Eestis enim välisüliõpilasi – üle  1200 välisüliõpilase ja vahetusüliõpilase enam kui 60 riigist. Pea iga kümnes õppur TTÜ 13 000 üliõpilase hulgas on välisüliõpilane.

Välisüliõpilaste arvu kiire kasv alates eelmise kümnendi keskpaigast on saanud võimalikuks tänu rahvusvaheliste õppekavade arvu suurenemisele. Õpe esimesel ingliskeelsel magistriõppekaval käivitus juba peaaegu 15 aastat tagasi, aastal 1999. Aastaks 2014 ulatub ingliskeelsete õppekavade arv (bakalaureuse- ja magistriõpe) 23-ni. Rahvusvahelistumine on võimalik ka „kodus” – enamikul eestikeelsetel magistriõppekavadel on võimalik osa õppeaineid omandada inglise keeles. Kahel õppekaval saab õppida vene keeles ja mitmetel  eestikeelsetel õppekavadel on võimalik esimesel õppeaastal alustada õpinguid vene keeles.

Ülikoolilinnakut Tallinnas Mustamäel on süsteemselt ja järjepidevalt arendatud peaaegu 15 aastat. Praegu võime uhkust tunda mitte ainult Baltikumi, vaid aastal 2013 toimunud konkursil maailma üheks parimaks tunnistatud ülikoolilinnaku üle. Selles on suurepärased õppimis- ja olmetingimused. See on linnak, mille piires tegutseb kaheksa teaduskonda, arvukalt asutusi, kolm kaasaegsete olmetingimustega ühiselamut, kaks hostel-tüüpi majutuskohta, spordikeskus. TTÜ linnaku naabruses on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus tegutseb üle 150 ettevõtte.

Koostööst ülikoolide vahel Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti koostööst ülikooli ja ettevõtete vahel sünnib sünergia. TTÜ-l on arvukalt partnerülikoole välisriikides, kuhu semestriks-paariks õppima minnakse. Laienevad praktikavõimalused TTÜ partnerettevõtetes. Ettevõtete toetus võimaldab igal aastal maksta TTÜ üliõpilastele stipendiume kokku umbes 100 000 euro väärtuses. TTÜ-d võib iseloomustada kui Euroopa, eriti Läänemere regiooni ülikoolide, samuti ettevõtete koostöövõrgustike aktiivset partnerit õppimises ja õpetamises, teadus- ja arendustegevuses.

i

JAKOB KÜBARSEPP, TTÜ õppeprorektor

blog comments powered by Disqus