Värske eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringu kohaselt on Eesti elanike hinnangul kõige turvalisem tuleviku kindlustamise viis investeerida kinnisvarasse. Veel peavad eestimaalased oluliseks, et igal inimesel või perekonnal oleks isiklik kodu, eluaseme pikaajalist üürimist peetakse raha tuulde loopimiseks.
2013. aasta lõpus läbi viidud uuringust selgus, et enam kui pooled ehk 55 protsenti Eesti elanikest on valmis kindlama tuleviku nimel raha säästma. Kõnekas on aga fakt, et kolmandikul elanikest puudub üldse võimalus kokku hoida ja iga kümnes ei soovigi seda teha. Kõige kindlamaks tuleviku kindlustamise viisiks peavad meie inimesed kinnisvarasse investeerimist. Veel nimetati mõistlike säästude investeerimise võimalustena raha paigutamist panka, aktsiate ostmist, raha fondidesse paigutamist ja pensionisambaid, kuid need võimalused jäid kinnisvara soetamisele oluliselt alla. Investeeringuna on viimase kümne aasta jooksul soetanud kinnisvara, mis ei ole ostetud koduks või endale elamiseks, kümnendik. Lähema viie aasta jooksul kavatseb investeerimise eesmärgil kinnisvara soetada 13 protsenti küsitletutest.
Uuring näitas, et Eesti elanikes on tugevalt kanda kinnitanud soov olla oma kodu omanik. Näib, et ideoloogiliselt on inimestele vastuvõetavam maksta igakuiselt tagasi laenuraha, selle asemel, et tasuda kellegi vara kasutamise eest. Ilmselt on siin oma mõju ka majandussurutise perioodiga võrreldes tõusnud üüridel ja samal ajal rekordmadalale langenud eluasemelaenu intressidel. Vaid nooremate, 16-29-aastaste vastajate hinnang üürimisele oli veidi leebem. Kuigi eluasemelaen on üürilepinguga võrreldes oluliselt pikemaks ajaks siduv finantskohustus, olid vastanud arvamusel, et üüripinnal elamine ei anna rohkem vabadust kui kinnisvara omanikuks olemine. Seega võib öelda, et üürilepingu suuremale paindlikkusele eelistatakse kinnisvara omaniku staatusest saadavat kindlustunnet.
Vananeva elanikkonnaga ühiskondades, sealhulgas Eestis, on pensionipõlve kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus. Kui teabekeskuse 2013. aastal läbi viidud pensioniuuringust selgus, et 36 protsenti elanikest loodab pensionieas toime tulla tänu kinnisvarale, siis käesolev uuring tõi välja, et tegelikult ei ole inimesed valmis oma kinnisvarast, eelkõige kodust, loobuma. Rahaliselt tõeliselt raskesse olukorda sattudes ei ole suurem osa kinnisvaraomanikest ehk 61 protsenti nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi, ei korterit, maavaldust, suvilat ega maamaja. Kinnisvarauuringu tulemustele tuginedes võib seega öelda, et majandusliku heaolu kindlustamisel käsitlevad inimesed investeeringuna eelkõige oma kodu, mitte aga lisakinnisvara, mida oleks emotsionaalselt kergem müüa.
Ühest küljest on kinnisvara, ka oma kodu, kahtlemata investeering, sest suure tõenäosusega on kodu ostmiseks võetud laen pensioniikka jõudes tagasi makstud ning igakuised kulutused tänu sellele väiksemad. Samuti saab vajadusel korteri või maja väiksema või odavama vastu vahetada või müüa. Võttes aga arvesse, et inimesed tegelikult ei ole valmis oma kodust loobuma ka rahalistesse raskustesse sattudes, tasub mõelda alternatiivsetele pensionipõlve kindlustamise viisidele ning mitte panna kõike ühele kaardile.
i
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
