Laiuse põhikooli 9. klassi õpilane Hanna Palm uuris eesti keele olümpiaadi tarbeks arhaisme Jaan Krossi ja Mats Traadi teostes. Uurimistöö osutus nii edukaks, et neiu esindab oma kooli 14.–15. märtsil Tartus riiklikul olümpiaadivoorul.
9.–10. ja 11.–12. klassi õpilased võivad emakeeleolümpiaadi lõppvooru pääsemiseks osaleda enda valikul kas piirkonnavoorus või üle–eestilise arvestusega uurimistöö voorus. Hanna sõnul on ta ajaloohuviline, seetõttu tundus arhailiste sõnade otsimine põneva ülesandena. Uurimistöö jaoks oli ette antud 13 teemat. Õppurid said valida, kas nad uurivad uusi sõnu ja nende tähendusi, kujundlikku sõnavara, internetikeelt, suulist keelt, ajakirjanduse keelekasutust, vana sõnavara või selgeid keelepõhimõtteid sõnavalikutes.
“Alguses tahtsin uurida uusimaid inglise laene õpilaste sõnavaras,” rääkis Hanna. Kuid koos eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuuga otsustati, et vanad sõnad on siiski põnevamad. Hanna arvates on ingliskeelsete sõnade uurimine noorte seas populaarne, seetõttu oleks olnud raskem eristuda ja oma tööga silma paista.
Keeletaju testimine
Hanna alustas uurimusega oktoobris ja lõpliku lihvi sai töö tänavu jaanuaris. Alguses tuli läbi lugeda Jaan Krossi teos “Paigallend” ja Mats Traadi romaan “Puud olid, puud olid hellad velled”.
Hanna tunnistas, et talle meeldib Mats Traat rohkem. “Ta on kuidagi lihtsam ja maalähedasem, Krossi teos on keeruline ja seda on raskem mõista. Tema laused on pikad ja looklevad,” rääkis ta. Paralleelselt tuli välja kirjutada vana sõnavara, seejärel sai esimese peatüki kirjutamise juurde asuda. Teoreetilise osa jaoks kasutas Hanna Sirbis, Eesti Ekspressis, Eesti Päevalehes, Postimehes, Maalehes ning Keeles ja Kirjanduses ilmunud artikleid. Tüdruku sõnul oli tegemist põhiliselt arvamuslugudega. Töö käigus pani ta proovile oma keeletaju.
“See oli lausa üllatav, kui vähe vanu sõnu ma tegelikult teadsin,” tunnistas ta. Sõnade tähenduste leidmiseks kasutas ta põhiliselt Eesti Keele Instituudi internetisõnastikke.
Hanna uurimistöö õnnestumisele aitas kaasa terve koolipere. 5.–9. kl õpilased ja kooli töötajad täitsid sõnavara teemalise ankeedi. Saadud tulemuste põhjal sai Hanna algselt püstitatud hüpoteesile vastuse. “Hüpotees leidis kinnitust. Vanemad vastajad tunnevad sõnu paremini,” nentis neiu. Näiteks sõna “annulleerima” ei valmistanud õpetajatele probleeme, ent paljud õpilased selle tähendust ei teadnud.
Uus sõnavara
Uurimistöö käigus täienes Hanna sõnavara nii mõnegi uue sõnaga. Näiteks teab ta nüüd sõna “turbulentne” tähendust, kuigi ühtki sobivat näitelauset talle kohe ei meenunud. “Igapäevaselt kasutan aga näiteks sõna “vennajupstükk”,” naeris tüdruk. Nii kõnetab ta nimelt oma väikevenda.
Õpetaja Helge Maripuu rääkis, et Hanna on meie maakonnast ainus, kes oma uurimistööga vabariiklikku vooru pääses. Lisaks Hannale oli lõppvoorus võistlemas Keilin Turjakas Põltsamaa ühisgümnaasiumist ja Sandra Võsaste Jõgeva põhikoolist.
Pärast põhikooli lõpetamist sooviks Hanna sisse saada Hugo Treffneri Gümnaasiumi, kus ta valiks meelsasti loodussuuna. Kuid edukas uurimus tõi talle hea pakkumise Miina Härma Gümnaasiumist: sealt kutsuti ta ilma katseteta vestlusele. Hanna läheb kindlasti kohale ja kaalub mitmeid võimalusi.
i
MARGE TASUR
