Inimese elusaatus sõltub paljuski tema eriala- ja töökohavalikust. Selleks, et Jõgevamaa noortele valikute tegemine lihtsamaks muuta, korraldati Jõgevamaa gümnaasiumis veebruari lõpus infopäev “Tee tulevikku”.
Infopäev algas ettekannetega. Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht Anti Alasi kõneles Jõgevamaa noorte haridusvalikutest, Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste Jõgevamaa tööturu ootustest ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Ivi Lillepuu riigi vaatest kõrgharidusele. Eriti meeldis noortele koolitaja Harald Lepiski jutt sellest, kuidas seada ägedaid tulevikusihte ja end tegutsema motiveerida.
Pärast lõunat toimus koolimajas midagi messilaadset: mitmesse klassiruumi olid üles seatud kõrg- ja ametikoolide infolauad ning õpilased sagisid nende vahet, et teavet pärida.
“Päritakse seda, mida üks või teine meie kõrgkoolis õpitav eriala endast kujutab,” ütles Tartu Ülikooli teaduskooli peaspetsialist Terje Kapp. “Huvi tuntakse ka välismaal õppimise võimaluste vastu. Sellekohase info leidmiseks saame soovitada mitmeid kasulikke linke. Teame soovitada ka stipendiumiprogramme, mis välismaal õppimist toetavad. Kes IT-valdkonnas edasi õppida tahab, sellele makstakse teinekord veel pealegi.”
“Aga siis peab see eriala tõesti meeldima,” lisas Tartu Ülikooli materjaliteaduse tudeng Jaana Lilloja. “Kui vale ala valid, kaob õpimotivatsioon ära, sest sa tead, et tööle sa selles vallas niikuinii ei hakka.”
Kõrgkoolidest tutvustasid end peale Tartu Ülikooli veel Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Maaülikool, ametikoolidest Põltsamaa ametikool, Luua metsanduskool ja Tartu kutsehariduskeskus.
“Kui siinsete noorte huvitatuse järgi otsustada, siis usun, et saame ka tänavu oma juuksurieriala grupid kenasti täis,” ütles Tartu kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets. “Meil on siin kaasas ka kaks õpilast, kes hakkavad kohe punupatsi õpituba läbi viima. Nemad on tegelikult kõige õigemad infoallikad neile, kes juuksuriks õppimise kohta infot saada tahavad.”
Teadlikult tööintervjuule
Kaire Metsa sõnul õpib laia erialade valikuga Tartu kutsehariduskeskuses kõige rohkem Tartu linna ja Tartumaa noori, ent ka Jõgevamaalt on kooli õpilaskond igal aastal päris tõhusat täiendust saanud. Küllap saab tänavugi.
Infopäeva viimastel tundidel oli noortel võimalus tegutseda töötubades. Igaüks võis valida kaheteistkümnest töötoast kaks tema jaoks kõige huvitavamat. Kummaski oli aega viibida nelikümmend minutit. Harald Lepiski töötoas uuriti näiteks, kuidas saada aktiivseks, energiliseks ja rõõmsaks tegijaks, Dream Foundation’i töötoas aga seda, kuidas välismaal õppides tõhusalt oma teadmisi täiendada, täisverd tudengielu elada ja ka majanduslikult toime tulla. OÜ Bellnor esindajad õpetasid konkurentsivõimelist CVd ja motivatsioonikirja koostama ning töötukassa Jõgeva osakonna juhataja Liina Võsaste andis nõu, kuidas käituda tööintervjuul.
“Loodan, et suutsin töötoas käinud noortel suurema hirmu esimese tööintervjuu ees maha võtta,” ütles Liina Võsaste. “Rääkisin, millised on tüüpilisemad küsimused, mida intervjuul esitatakse, ning panin noortele südamele, et nad potentsiaalse tööandjaga kohtuma minnes kokkulepitud kellaajast kinni peaksid, oma välimuse kriitilise pilguga üle vaataksid ning eelnevalt ka tööandja tausta uuriksid.”
Kui Tallinna Ülikooli töötoas kõneles Arko Olesk sellest, kuidas hakkama saada infost küllastunud tulevikus, siis ametikoolide töötubades pakuti praktilisemat tegevust. Tartu kutsehariduskeskuse punupatsi ja Põltsamaa ametikooli fruktodisaini töötoast leidsime oma üllatuseks ka noormehi, Luua metsanduskooli metsanduse töötoas võisime aga veenduda, et saeketi vahetamisega saavad päris hästi hakkama tütarlapsedki.
Õpilaste soov
Lisaks oma kooli õpilastele käisid Jõgevamaa gümnaasiumi infopäeval edasiõppimisvõimaluste kohta teavet saamas Mustvee gümnaasiumi, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi ja Jõgeva täiskasvanute keskkooli noored. Luua metsanduskooli ja Põltsamaa ametikooli õpilased jõudsid teha aga mõlemat: oma kooli kohta infot jagada ja teiste koolide kohta infot koguda.
“Käime sellistel edasiõppimisvõimalusi tutvustavatel üritustel vaat et iga päev, aga siinne infopäev on üks paremini korraldatuid,” sõnas Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna spetsialist Kairit Prits. “Päeva korraldus on hästi läbi mõeldud ning noored oskavad asjalikke küsimusi esitada.”
Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste lisas:
“Loodan, et tänane päev andis noortele juurde šansse leida oma unistuste töökoht. Tee õige eriala ja ametini on mõnel pikem, mõnel lühem. Tihti õpitakse küll amet, ent ei osata sellega midagi peale hakata. Näiteks sotsiaaltööd seostatakse tihti ainult eakate hooldusega, ent tegelikult on sellealase haridusega inimeste ees väga lai tööpõld.”
“Edasiõppimisvõimalusi tutvustava infopäeva korraldamise vajadus ilmnes Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa noortekogu kohtumisel,” ütles Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht Anti Alasi. “Sellise ürituse toimumine oli õpilaste soov ning Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu toel sai see ka teoks.”
Anti Alasi sõnul olid infopäeva põhilisteks korraldajateks Jõgevamaa gümnaasiumi töötajad ja õpilased. Kaasatud olid ka Jõgeva maavalitsuse töötajad ning Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakond.
“Tegeleme veel tagasiside kogumise ja analüüsimisega, ent esmase info põhjal võib väita, et õpilased jäid üritusega rahule. Järelikult täitis infopäev oma eesmärgi. Väga populaarsed olid enesemotiveerimise, tööintervjuul käitumise, välismaal õppimise, infoühiskonnas toime tulemise ja ka punupatsi tegemise töötuba,” ütles Anti Alasi.
i
RIINA MÄGI
