Ühiskonnas on igati õigustatult hakatud varasemast jõulisemalt arutlema selle üle, kuidas ühe vanemaga kasvav laps saaks kätte elatisraha juhul, kui teine vanem selle maksmisest kõrvale hoiab.
Kired lõi lõkkele idee võtta survevahendina rongaisalt või -emalt ära autojuhiluba, veelgi enam ärritas aga meie perekonnaseadusest johtuv tõik, et lapselapsele võib elatist nõuda ka vanaemalt-vanaisalt. Kas kisub absurdiks kätte, seda just meie praeguste pensionide juures? Loogika on seesama, mis kohustab nii lapsi kui lapselapsi ülal pidama/hooldama oma väetiks jäänud vanemaid-vanavanemaid.
12 000 elatise sissenõudmise juhtu
Tuleb tunnistada, et liigagi sageli suhtuvad inimesed leigelt teadmisse, et nende tuttav, kolleeg või sugulane vilistab kohustusele oma last toetada. Kindlasti pole süüst vabad tööandjad. Miks muidu lastakse võlglasel teha mustalt tööd või kantakse palk näiteks tema sõbra pangakontole. Ikka selleks, et kohtutäitur ei saaks rahale küüsi taha.
Täitemenetluses on praegu ümmarguselt 12000 elatise sissenõudmise juhtu. See ei anna asjast kaugeltki täielikku pilti. Nimelt ei võta suur osa üksikvanematest lapsele elatisraha sissenõudmiseks midagi ette – kes teadmatusest, kes kurnatusest, kes eneseväärikusest, kes hirmust endise kaasa vägivaldsuse ees. Põhjusi on teisigi. Kahtlemata on ka neid paare, kes lähevad inimese moodi lahku ja suhtlevad inimese moodi edasi.
Eesti on väike, aga tubli: maailma riikide esirinnas mitte üksnes naisekandmises ja kiikingus, vaid ka … üksikvanemate arvu poolest. Rohkem kui viiendik meie lastest kasvab üksikvanemaga peres. Sellest lähtuvalt on nad ka teistest suuremas vaesusriskis: 2012. aastal elas ümmarguselt 40 protsenti üksikvanemaga peredest vaesuses.
Laps pole arvete klaarimise vahend
Sellel taustal on mõistusevastane kasutada last mehe ja naise arveteklaarimise vahendina. Naine olla viisakalt väljendudes lehtsaba, kes kulutab raha omaenese hilpude ja ilusalongide peale, on meeste üsna tüüpiline arusaam asjast. Ja teine pool? Mees andku esmalt pappi, eks siis paista, kas ma lasen tal lapsega kokku saada või ei.
Laps on see, kellega manipuleeritakse ja kes vanemate väikluse ja tigetsemise käes kannatab.
Et 92 protsenti meie üksikvanematest on emad, siis andku vaprad ja väärikad üksikisad mulle andeks, kui kipun sõna “ema” kasutama üksikvanema sünonüümina.
Tüüpiline üksikvanem on kõrgharidusega, tööl alamakstud naine, näiteks kultuuri- või raamatukogutöötaja. Üksinda last või lapsi kasvatav ema ei saa end pahatihti korralikult välja puhata, isegi haige olla mitte, huvidega tegelemisest rääkimata. Kui kaua kulub sellistes oludes aega, et inimene läbi põleks? Ja kui ta leiab endale ka mõne tööotsa lisaks, siis kui palju jääb tal veel aega või jõudu lapsega tegelemiseks? Vaevalt on tal jaksu selleks, et detektiivitööd teha, näitamaks kohtutäiturile teed lapse isa juurde, kes oma kohustustest kõrvale hoiab. Ometi on isehakanud miss Marple’id elukutselistest kohtutäituritest sageli tõhusamadki.
Tuhanded lapsed kasvavad teise vanema toeta
Arvatavalt hoiavad pooled viilijatest vanematest oma lapsele raha maksmisest kuritahtlikult kõrvale, ülejäänutelt pole punast krossigi võtta. Kuid mõelgem edasi: kas seegi pole kuritahtlik käitumine, kui lööd elule käega, aga ilma peal kasvab su oma lihane laps, kel tuleb kannatada ilmajäetuse alandust?
Igal juhul on kurb tõsiasi see, et tuhanded ja tuhanded lapsed kasvavad ilma teise vanema toeta.
On kõiksuguseid kavalaid nõkse, et omaenese lapsele raha mitte anda. Isegi kümme aastat ühtejärge osatakse sellest karistamatult kõrvale hiilida. Selle ajaga paisub võlg väga suureks, kuni ühel päeval pöördub kohustatud vanem ise kohtusse, et teatada: ta ei ole suutnud maksta, aga majanduslik seis pole mitte kuidagi paranenud. Sel juhul võlg kustutatakse, sest nõuded aeguvad. Üha sagedamini kaovad kõik otsad välismaale.
Elatisenõue ei ole pelgalt vanemate omavaheline asi. Ka riigi kohus on tagada laste õiguste kaitse. Paraku on last üksinda kasvatav vanem jäetud üksinda selleski, et algatada lapse elatisraha väljanõudmine, kui teine vanem oma kohustusi ei täida.
Laps saab toetuse riigilt
Ometi on pea kõikides Euroopa riikides olemas institutsioonid, kes tegelevad elatise kogumise ja väljamaksmisega. Sel viisil saab laps ülalpidamistoetust korrapärase avansina ja tal on alati leib laual. Võla sissenõudmine kohustatud vanemalt, kui too kokkuleppeid ei täida, on juba vastava talituse õlul.
Sotsiaaldemokraadid esitasid jaanuaris riigikogu menetlusse eelnõu, mille eesmärk on seada ka Eestis sisse fond, kust saaksid tuge need üksikvanemate lapsed, kelle teine vanem ei maksa elatist. Juba viis aastat tagasi korraldatud Postimehe küsitluses kiitis enamik vastanuid elatisfondi idee heaks.
Mõistagi on meil vaja Eesti oludele sobivat mehhanismi. Praegu pole riigil olukorrast isegi reaalset ülevaadet. Ja mõistagi nõuab fondi loomine korralikku analüüsi ja raha. Ent raha kulub ju praegugi: kohtu ja politsei ja täiturite otsatule tööle, kes elatise küsimustega tegelevad, kusjuures sageli tulemusteta.
Tõsi, ka riik ei suuda võlglastelt kogu raha kätte saada, kui aga võtab kogu survevahendite arsenali kasutusele, kulgevad asjad senisest tükk maad tõhusamalt. Rongavanema trikitamisoskused ning kohtutäituri isikuomadused pole siis enam määravad. Üks asi on endisele kaasale koht kätte näidata kui laps ise on kahe silma vahele jäänud, teine asi on riigile võlgu olla.
Läti kogemus, kus 2010. aastast on vastav fond olemas, näitab, et riik suudab vanemale oma kohust päris jõuliselt meelde tuletada. Igatahes saabus lõunanaabrite arusaamades selginemine umbes aastaga. Ja sellest võitsid lapsed.
i
HELJO PIKHOF, SDE aseesimees
