Inflatsioon on kiirete sammudega allapoole astunud – detsembri 1,4 protsendilt jaanuaris 1,1 protsendile ning veebruaris 0,6 protsendile. See on uus madalaim tase pärast kriisi. Märtsis võime näha juba nullilähedast inflatsiooni. Aasta keskmise inflatsiooniprognoosi alandame 0,6 protsendile.
Samas pole viimasel paaril kuul hindade alanemist võrreldes eelmise kuuga enam toimunud. Veebruaris oli kuine tõus 0,1 protsenti. Seega tuleneb aastanumbri kahanemine puhtalt baasefektist.
Inflatsiooni kiire aeglustumise taga on eelkõige energiahindade langus. Olulise jupi hinnatõusust võttis maha elektrihindade langus. Uue kaabli Estlink 2 avamine märtsis avas selles osas veelgi soodsamaid perspektiive.
Sellele lisaks on saanud tõeks ootus naftahindade languse osas, mis omakorda mõjutab suurt osa tarbijakorvist, sealhulgas ka küttekulusid.
Ka teenuste hinnad on eelmise aastaga võrreldes märksa madalamad. Kestab veel mullu septembris toimunud hariduskulude järsu alanemise ja samal ajal odavnenud sideteenuste hindade mõju, mis kestab käesoleva aasta septembrini, kust alates võibki oodata inflatsiooninumbrite uut suurenemist. Kuni sinnani on hinnad suhtelist stabiilsed, st inflatsioon on nullilähedane.
Hinnatõusu on jätkuvalt vedamas veel põhiliselt toiduainehinnad, tubakatoodete ja alkoholi aktsiisitõusud ja muude kaupade hinnad. Peamiselt toiduainehindade edasistest (maailmaturu hindade) arengutest sõltubki, kas langeme deflatsiooni või mitte.
Kui muude varem nimetamata kaupade ja teenuste hindade osas suuremaid muutusi ei ole, siis riiete ja jalatsite hinnatõus on jäänud varasemast märksa väiksemaks, seda tänu kaubanduspindade hoogsele laienemisele. Konkurentsi suurenemine kaubandussektoris on veel üks põhjus, mis inflatsioon käesoleval aastal väga madal on.
Praegu toimuv toob meelde aasta 2003, mil inflatsioon samuti imeväikeseks vajus, põhjuseks samad tegurid – toorainehindade langus maailmas ja hinnasõda kohalikul kaubandusturul.
Ülejäänud kaupade hinnatõusus suuremaid muutusi pole, mis näitab, et tegemist ei ole vähese nõudluse poolt alla surutud inflatsiooniga, mis oleks majandusele ohtlik. Pigem on tegemist kulude alanemist võimaldava inflatsiooni aeglustumisega, mis tuleb majanduse tervisele kasuks. Pärast eelmise aasta liiga kiiret hinnatõusu kulubki majandusele ära väike kohanemisperiood, mis võimaldaks välise konkurentsivõime taastada. Samuti võimaldab energiahindade ja muude kulude langus ettevõtetel toime tulla suhteliselt kiire palgakasvuga olukorras, kus majanduskasvu pole.
Tarbijatele peaksid väiksemad elektri- ja kütusearved samuti meelepärased olema, turgutades nende ostujõudu ka aeglustuva palgatõusu olukorras.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
