Jõgevamaa gümnaasiumi abiturient Aureelia Mitt pälvis Eesti Naisüliõpilaste Seltsi korraldatud esseevõistlusel “Milleks kõrgharidus?” esimese koha. Konkursile laekus 9. – 12. klassi õpilastelt üle Eesti kokku 82 esseed.
Konkursil osalemisest rääkis õpilastele gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Lääne. “Juba siis mõtlesin, et võiksin osaleda,” tunnistas Aureelia. Kuid kõigepealt otsustas õpetaja võtta kõrghariduse teema kirjanditeemaks.
“Saime valida, kas kirjutame tunnis või kodus. Otsustasin kohe kirjutada, mõtted olid olemas ja panin need kirja,” kirjeldas neiu võidutöö kiiret valmimist. Hiljem esitas õpetaja mõned kirjatükid võistlusele. “Sain paar päeva enne konverentsi teada, et olen kümne parema seas. Läksin kohale ja ei osanud midagi enamat loota,” rääkis Aureelia.
“Seltsi liikmed tegid konkursile laekunud 82 tööst eelvaliku. Selgitati välja 30 sisult ja stiililt paremat tööd, mis läksid hindamiseks viieliikmelisele žüriile,” lisas Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) esinaine Maris Nuhkat. Kolm esimest kohta said rahalise preemia, lisaks jagati eripreemiaid ja diplomeid.
ENÜSi vilistlane ja žürii liige Margaret Neithal kinnitas, et valiku tegemine oli keeruline. Zürii liikmed tõid välja oma eelistused ja äramärgitud tööd, siis vaadati, mis on ühised eelistused. “Aureelia töö oli meile kõigile silma jäänud,” kinnitas ta.
“Võidutöö tiitli pärast konkureerisid mitmed tasavägised kirjatükid. Võitjaks osutus realistliku, kuid ideaalidesse uskuva ning tahtekindla noore mõtleja töö,” selgitas ENÜSi liige Kudrun Tamm.
Julge unistada
“See oli väga isiklik – mida olen tundnud ja kuidas oma hariduslikes valikutes selgusele jõudnud,” avas Aureelia oma essee sisu. Ta lisas, et tundis pikka aega survet õppida reaalaineid. “Mulle meeldib inimestega töötada ja reaalklassi õpilasena pingutasin selle nimel, et lähen arstiteadust või bioloogiat õppima. Nüüd olen veendunud, et tahan kunsti õppida,” teatas neiu kindlameelselt ja rahulolevalt. Olenemata sellest, et karjäärinõustajagi soovitas arstiks õppida, jääb Aureelia enesele kindlaks. “Kutsesobivuse testis tulid välja mitmed ametid – arstist kunstniku ja fotograafini välja. Kuid hariduslikud soovitused välistavad loomingulised erialad,” rääkis Aureelia, kes on täheldanud, et noorte seas võimendab sellist kujutluspilti meedia ning edukuse ideaal.
ENÜSi vilistlase ja žürii liikme Margaret Neithali sõnul oli Aureelia töö terviklik ja hästi üles ehitatud, ta on arutlenud loogiliselt ning huvitavalt, osanud oma mõtteid hästi väljendada. “Silma paistis see eelkõige iseseisva mõtlemise ja oma kutsumusele ja tõele truuks jäämisega, mida kinnitas ka intrigeeriv pealkiri. Aureelia töö avas tasakaalustatud ja küpse vaatenurga ning paistis silma muidu paljuski humanitaarainete suhtes skeptiliste noorte hulgas,” lisas Neithal.
Võimalusterohke tulevik
Kunstnikuhingega Aureelia ei tunne muret, et tal tulevikus tööd ei ole. “Ma olen ettevõtlik ja leian lahenduse,” on tüdruk enesekindel. “Ma olen ju ettevõtjate perekonnast – kõik eeldused eduks on olemas!”
Aureelia on püsitanud kindlad eesmärgid. “Ma tahan kunsti õppida. Olen nõus kasvõi ettekandjana töötama, et saaksin kunstiga tegeleda,” kinnitas ta. “Praegune valik oleks maalikunst, aga see võib õpingute käigus muutuda,” avalikustas ta pisut oma konkreetseid plaane.
“Olen uurinud õppimisvõimalusi Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, lisaks olen juba avaldused saatnud viide kooli Inglismaal. Tulemused peaksid selguma lähiajal. Siis on vaja esitada lõpueksamite tulemused ja teha inglise keele test.”
Selles osas on Aureelia positiivne ja leiab, et see on pigem vormistamise küsimus. Praegu on küll vara otsustada, ent Aureelia kinnitusel pole tema jaoks olulist vahet, kas ta õpib tulevikus Eestis või välismaal. Loomulikult saaks võõrsil hea kogemuse, kuid oma unistusi on võimalik teostada kodumaalgi.
Üllatas pessimism
Margaret Neithali hinnangul oli esseevõistluse tase hea. Gümnaasiumiõpilased oskavad väljendada oma mõtteid, arutleda, kasutada statistilist materjali, tsiteerida klassikuid ja on kursis meediamaastikul toimuvaga.
“Võib-olla üllatas, et väga paljudes töödes oldi akadeemilise kõrghariduse suhtes, eriti humanitaar- ja sotsiaalteaduste osas, pessimistlikud. Oli tunda ka trotsi ühiskonna ja perekonna vastu, kes noorte arvates eeldavad, et ülikool on haridustee loomulik jätk,” rääkis Neithal. Kõige rohkem õpilasi valiski teemaks “Kes otsustab minu tuleviku üle?”. Kudrun Tamme sõnul selgusid esseevõistluse töödest mitmed üldised suundumused. Tihti toodi välja väline surve erialavalikul ning tajuti kohustust valida pigem “kõvu” kui “pehmeid” erialasid.
Leedus vabatahtlikuks
Möödunud suvel osales Aureelia Jõgeva rulapargi grafitiprojektis. Selle käigus avanes võimalus minna kaheks nädalaks vabatahtlikuna Leetu. Sinna said kandideerida vabatahtlikud mitmetest Euroopa riikidest. Tööks oli disainida ja värvida sealse noorteasutuse koridor.
“Kõik osalised tegid oma kavandi, seejärel valisime koos grupiga parima välja. Võitjaks osutus minu töö,” märkis Aureelia tagasihoidlikult.
Tema tööl olid kujutatud eri regioonidest pärit inimesed maailmakaardil. Koridori seinamaali motiiv oli ühendatud noorteorganisatsiooni ruumi uksega. Üks tegelane muutub uksele lähemale liikudes aina õnnelikumaks ja hüppab rõõmust õhku, kui ukseni jõuab ja avamisnupule vajutab. Aureelia on õppinud kunstikoolis kaheksa aastat. Lisaks on ta osalenud kõrgema kunstikooli joonistamiskursustel, mis valmistavad kõrgkoolis õppimiseks ette.
“Tähtsate asjadega tegelemiseks leian alati aega. Mulle meeldib joonistada, unistada ja kirjutada,” ütles ta enda kohta.
i
MARGE TASUR
