Reformierakonda kuuluvad keskkonnaminister ja kultuuriminister jätsid kooskõlastamata Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva regionaalministri algatatud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu.
Keskkonnaminister märkis, et esitatud eelnõuga ei lahendata probleeme, vaid pigem tekitatakse neid juurde, tuues näiteks ääremaastumise, teenuste ja töökohtade koondumise suurtesse keskustesse ning sellest tuleneva väiksemate kohtade “väljasuremise” ohu.
“Rõhutame taaskord, et oluline on soodustada vabatahtlikku liitumist kehtiva õiguse raames või seda täiendades. Läbivaks mõtteks peab taoliste muudatuste puhul olema mitte piiride joonistamine, vaid inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine. Sama seisukoha esitasime juba omavalitsuskorralduse seaduse väljatöötamiskavatsuse mittekooskõlastamisel oma 12.03.2013. aasta 12. märtsi kirjas,” seisis keskkonnaministri vastuses.
Minister tõdes, et kooskõlastamiseks esitatud eelnõus ei ole esitatud seisukohti arvestatud ning sisuliselt on tegemist juba varem kriitika osaliseks saanud lahenduse uuesti esitamisega muutmata kujul.
Kultuuriminister Urve Tiidus lisas, et käesoleva eelnõuga muudetakse sunnimeetodil kohalike omavalitsuste territoriaalseid piire, kuid täiesti tähelepanuta on jäänud kohaliku elu kvaliteedi parandamine läbi inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi parandamise.
Tegemist ei olnud sisuliste või valdkondlike erimeelsustega, küll aga asuti seisukohale, et reform pole vajalik. Neist reformierakonna ministrite kirjadest on näha, et vastuste koostajatel napib omavalitsuslikku kompetentsi. Kümme aastat käibel olnud klišeed piiride joonistamisest ja piisava analüüsi puudumisest kuni selleni välja, et reformis ei arvestata piisavalt raamatukogundusega, on juba halenaljakad. Kui sisulist arutelu pidada ei taheta, võibki jääda põhjendusi välja mõtlema, aga ega Eesti elu sellest paremaks ei lähe.
Omavalitsusmaastiku korrastamisest pääsu ei ole ja seda näitab küsitlustes ka elanikkonna tugev toetus. Kui järgmine valitsus otsustab seda mitte teha, siis kerkib see nii ehk naa juba poole aasta pärast uuesti üles järgmiste riigikogu valimiste ühe olulise teemana.
Olen võtnud omavalitsusreformi ettevalmistamisel aluseks tõmbekeskustel põhineva halduskorralduse mudeli, mille järgi ühinevad omavalitsused ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust.
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Praegu on Eestis 215 omavalitsust ja enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.
i
SIIM KIISLER, regionaalminister, IRL
